Proteus (kuu): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
50. rida: | 50. rida: | ||
Proteus on Neptuuni suuruselt teine kuu. Selle [[läbimõõt]] umbes 420 km. |
Proteus on Neptuuni suuruselt teine kuu. Selle [[läbimõõt]] umbes 420 km. |
||
Proteuse pind on ülimalt [[Impaktstruktuur|kraatriline]].<ref name="SmithSoderblom1989" /> Pharos, suurim Proteuse kraater, on 230–260 kilomeetrise läbimõõduga<ref name="Croft1992" /> ja umbes 10–15 kilomeetrit sügav.<ref name="Stooke1994" /> Pharos on ainus Proteusel asuv |
Proteuse pind on ülimalt [[Impaktstruktuur|kraatriline]].<ref name="SmithSoderblom1989" /> Pharos, suurim Proteuse kraater, on 230–260 kilomeetrise läbimõõduga<ref name="Croft1992" /> ja umbes 10–15 kilomeetrit sügav.<ref name="Stooke1994" /> Pharos on ainus Proteusel asuv nimega pinnavorm ja selle nimi on pandud [[Pharose tuletorn]]i järgi.<ref name="usgsPharos" /> Peale Pharose on Proteusel veel mitmeid 50–100 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ja veelgi rohkem alla 50 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid.<ref name="Stooke1994" /> |
||
== Galerii == |
== Galerii == |
Redaktsioon: 14. aprill 2017, kell 15:32
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada! |
Kosmosesondi Voyager 2 foto Proteusest (1989) | |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad |
Voyager 2 Stephen P. Synnott |
Avastamise aeg | 16. juuni 1989 |
Nimetamine | |
Teised nimed | Neptuun VIII |
Orbiidi iseloomustus | |
Periapsiid | 117 584 ± 10 km |
Apoapsiid | 117 709 ± 10 km |
Orbiidi pikem pooltelg | 117 647±1 km (4,75 RN) |
Ekstsentrilisus | 0,00053±0,00009 |
Tiirlemisperiood | 1,12231477±0,00000002 d |
Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 7,623 km/s |
Orbiidi kalle |
0,524 ° (Neptuuni ekvaatori suhtes) 0,026±0,007 ° (kohaliku Laplace'i tasandi suhtes) |
Emaplaneet | Neptuun |
Füüsikaline iseloomustus | |
Mõõtmed | 424 × 390 × 396 km[1] |
Keskmine raadius | 210±7 km[2] |
Keskmine diameeter | umbes 420 km |
Ruumala | 3,40,4×107 km³[1] |
Mass | 4,4×1019 kg |
Keskmine tihedus | umbes 1,3 (hinnanguliselt)[2] |
Raskuskiirendus | 0,07 km/s² |
Paokiirus | 0,17 km/s |
Telje kalle | Null[1] |
Albeedo | 0,096[2][3] |
Näiv tähesuurus | 19,7[2] |
Pinna temperatuur … keskmine |
umbes 51 K |
Proteus (tuntud ka kui Neptuun VIII) on suuruselt teine Neptuuni kaaslane.
Selle avastas 1989. aastal NASA kosmosesond Voyager 2. Taevakeha on nime saanud Kreeka mütoloogiast pärit vetejumala Proteuse järgi.
Avastamine
Proteus avastati kosmosesondi Voyager 2 tehtud fotode põhjal 1989. aasta juunis, kaks kuud enne Voyageri plaanitud möödumist Neptuunist. Avastatud kuule anti ajutine tähistus S/1989 N 1.[4]
7. juulil 1989 teatasid Stephen P. Synnott ja Bradford A. Smith leiust avalikkusele.[5]
16. septembril 1991 nimetati S/1989 N 1 ümber Proteuseks.[6]
Proteust ei olnud võimalik avastada Maal asuvate teleskoopidega, kuna ta asub Neptuunile nii lähedal, et Neptuunilt tagasipeegelduv helkiv päikesevalgus varjab ta ära.[4]
Füüsikaline iseloomustus
Proteus on Neptuuni suuruselt teine kuu. Selle läbimõõt umbes 420 km.
Proteuse pind on ülimalt kraatriline.[4] Pharos, suurim Proteuse kraater, on 230–260 kilomeetrise läbimõõduga[7] ja umbes 10–15 kilomeetrit sügav.[1] Pharos on ainus Proteusel asuv nimega pinnavorm ja selle nimi on pandud Pharose tuletorni järgi.[8] Peale Pharose on Proteusel veel mitmeid 50–100 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ja veelgi rohkem alla 50 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid.[1]
Galerii
-
Arvutisimulatsioon Proteuse tiirlemisest ümber Neptuuni
-
Proteuse kaart
-
Animeeritud Proteuse 3D mudel
-
Animeeritud Proteuse 3D mudel
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4
Stooke, Philip J. (1994). "The surfaces of Larissa and Proteus". Earth, Moon, and Planets. 65 (1): 31–54. Bibcode:1994EM&P...65...31S. DOI:10.1007/BF00572198.
{{cite journal}}
: vigane väärtus:|ref=harv
(juhend) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Planetary Satellite Physical Parameters". JPL (Solar System Dynamics). 18. oktoober 2010. Vaadatud 11. oktoobril 2011.
- ↑
Karkoschka, Erich (2003). "Sizes, shapes, and albedos of the inner satellites of Neptune". Icarus. 162 (2): 400–407. Bibcode:2003Icar..162..400K. DOI:10.1016/S0019-1035(03)00002-2.
{{cite journal}}
: vigane väärtus:|ref=harv
(juhend) - ↑ 4,0 4,1 4,2 Smith, B. A.; Soderblom, L. A.; Banfield, D.; Barnet, C.; Basilevsky, A. T.; Beebe, R. F.; Bollinger, K.; Boyce, J. M.; Brahic, A. (1989). "Voyager 2 at Neptune: Imaging Science Results". Science. 246 (4936): 1422–1449. Bibcode:1989Sci...246.1422S. DOI:10.1126/science.246.4936.1422. PMID 17755997.
- ↑ Green, Daniel W. E. (7. juuli 1989). "1989 N 1". IAU Circular. 4806. Vaadatud 24. oktoobril 2011.
- ↑ Marsden, Brian G. (16. september 1991). "Satellites of Saturn and Neptune". IAU Circular. 5347. Vaadatud 24. oktoobril 2011.
- ↑ Croft, S. (1992). "Proteus: Geology, shape, and catastrophic destruction". Icarus. 99 (2): 402–408. Bibcode:1992Icar...99..402C. DOI:10.1016/0019-1035(92)90156-2.
- ↑ "Proteus: Pharos". Gazetteer of Planetary Nomenclature. USGS Astrogeology. Vaadatud 4. juuni 2010.
Välislingid
- Proteus (kuu) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
- Proteuse sissekanne NASA portaalis Solar System Exploration
- Proteuse sissekanne portaalis The Nine Planets
- Proteus, A Moon Of Neptune portaalis Views of the Solar System
- Neptune's Known Satellites, Scott S. Sheppard)