Ekstsentrilisus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ellipsi ja teiste koonuselõigete ekstsentrilisusest; ekstsentriku ekstsentrilisuse kohta tehnikas vaata artiklit Ekstsentriku ekstsentrilisus

Koonuselõike ekstsentrilisus (tähis \varepsilon ) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena. See määrab koonuselõike kuju.

Aluseks on ringjoon ekstsentrilisusega 0. Selle alusega saab võrrelda ellipsi, parabooli ja hüperbooli ekstsentrilisust. Ellipsi ekstsentrilisus on ühest väiksem mittenegatiivne arv. Ellipsi, mille pikema pooltelje pikkus on a ja lühema pikkus b, ekstsentrilisus on : \varepsilon = \sqrt{1 - \frac{b^2}{a^2}}. Mida rohkem ellipsi \varepsilon läheneb numbrile 1, seda enam väljavenitud, lapik ellips on. Parabooli ekstsentrilisus on 1 ja hüperboolil suurem kui 1. Koonuse lõikamisel tekkivad kujundid on samasugused siis ja ainult siis, kui nende ekstsentrilisus on sama. Kõik ringjooned ja paraboolid on samasugused, sest tasandid, mille abil neid lõigatakse on lõigatava koonuse suhtes alati täpselt sama nurga all. Ellipsid ja hüperboolid aga võivad olla erinevate proportsioonidega, erineva ekstsentrilisusega tänu sellele, et neid moodustavad lõikavad tasandid võivad olla erinevate nurkade all.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • [[1]] (Autor Siiri Künnapas. Ellipsi ekstsentrilisusest)