Kliimamuutus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillu12 (arutelu | kaastöö)
täiendasin, lisasin viiteid, toimetsin
Eemaldatud muudatus 4576441, kopipeist
6. rida: 6. rida:


==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==
Kliimamuutused võivad väljenduda kas ilmastiku näitajate [[Statistika|statistiliste]] keskmiste muutusena või näiteks muutunud sademete jaotusena aasta sees – varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on näiteks talved [[vihm]]asemad, kuid suved [[Põud|põuasemad]].
Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas [[Statistika|statistiliste]] keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll aga on muutunud sademete jaotus aasta sees – varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved [[vihm]]asemad, kuid suved [[Põud|põuasemad]]. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud.


Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse ajavahemiku kestel toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest.
Kliimaolud on Maa ajaloo jooksul muutunud kogu aeg ja viimase 400 000 aasta jooksul on olnud kolm perioodi, kui maakera keskmine temperatuur on olnud kõrgem kui praegu. Alati on selle soojenemise kaaslaseks olnud süsihappegaasisisalduse suurenemine atmosfääris.


Tänapäeval peetakse kliima muutumise peamiseks põhjuseks inimtegevust. Tarvis on ka teada, et [[Maa (planeet)|Maa]] kliima on läbi [[Geoloogiline aeg|geoloogilise aja]] olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingisuguse inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks nn geoloogiliseks teguriks, kuid peame õppima eristama looduslikke muutusi inimese tekitatuist.
Süsihappegaasi sisaldus on praegu ligi veerandi võrra  suurem, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga, ja on viimase 160 000 aasta suurim. Ka on Euroopa keskmine õhutemperatuur viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1oC võrra ning teadlased väidavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2-6,3oC võrra.

Lihtsale küsimusele, kas kliima soojeneb, ei ole lihtsat vastust. Kui me vaatame viimast 150 aastat, mil on toimunud instrumentaalsed vaatlused, võime tõesti öelda, et enamikus maailma meteoroloogilistes jaamades näitavad temperatuurigraafikud tõusutrendi. Samas on see nii peamiselt põhjapoolkera [[troposfäär]]i alumistes kihtides. Lõunapoolkeral ning [[stratosfäär]]is statistiliselt usaldusväärne trend puudub või on tegemist hoopis jahenemisega.

Enamasti arvatakse, et praegune kliima on normaalne ja muutused on halvad. Tegelikult on praegune kliima tervet Maa ajalugu arvestades väga ebaharilik. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata [[jääaeg]]a, võib väikese liialdusega vastata, et ei, see juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siinkohal õigem kasutada terminit [[külmhooneperiood]]. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrrelduna miljonite aastatega, mil Maa kliima üldjoontes on jahenenud.
Samas on teadusmaailma konsensuslikuks arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega nagu eelmistel soojaperioodidel. Suurem osa teadlastest on arvamusel, et temperatuuri tõusu üheks põhjustajaks on inimtegevus (mille käigus toodetakse nt CO<sub>2</sub>, metaani ja vääveloksiidi) ja tänapäeva valikud määravad homse ilmastiku.


Valdav osa teadlastest ja inimkonnast on veendunud, et kliimamuutuste põhjuseks on muu hulgas inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. <ref>{{Netiviide|Autor=Keskkonnaministeerium|URL=http://www.envir.ee/et/kliima|Pealkiri=Kliima|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>


Viimase 150 aasta jooksu, mil on toimunud instrumentaalsed vaatlused, on enamikus maailma meteoroloogilistes jaamades näitavad temperatuurigraafikud tõusutrendi. See on nii peamiselt põhjapoolkera [[troposfäär]]i alumistes kihtides. Lõunapoolkeral ning [[stratosfäär]]is statistiliselt usaldusväärne trend puudub või on tegemist hoopis jahenemisega, seetõttu on trendi õigem nimetada kliimamuutuseks mitte kliima soojenemiseks.
== Kliimamuutuste liigid ==
== Kliimamuutuste liigid ==
Kõige ennustatavamad kliimamuutused on seotud [[kliimatsüklid |kliimatsüklitega]]. Ööpäevased ja aastased lühikliimamuutused kuuluvad meteoroloogiliste ilmastikumuutuste alla. Kõige ohtlikumateks on inimkonnale ja kogu elule Maal osutunud [[kliimakatastroof]]id.
Kõige ennustatavamad kliimamuutused on seotud [[kliimatsüklid |kliimatsüklitega]]. Ööpäevased ja aastased lühikliimamuutused kuuluvad meteoroloogiliste ilmastikumuutuste alla. Kõige ohtlikumateks on inimkonnale ja kogu elule Maal osutunud [[kliimakatastroof]]id.
20. rida: 23. rida:
== Tõendid kliimamuutuste kohta ==
== Tõendid kliimamuutuste kohta ==
Tõendid lähimineviku kliimamuutuste kohta pärinevad inimkonna kirjalikust ajaloost ja arheoloogilistest väljakaevamistest. Varajasemad muutused on rekonstrueeritud erinevatest allikatest pärinevate tõendite abil. Nendest peamisteks on muutused vegetatsioonis, poolustelähedaste alade jääs, puude aastaringides, meretaseme jälgedes ja jääliustikes.
Tõendid lähimineviku kliimamuutuste kohta pärinevad inimkonna kirjalikust ajaloost ja arheoloogilistest väljakaevamistest. Varajasemad muutused on rekonstrueeritud erinevatest allikatest pärinevate tõendite abil. Nendest peamisteks on muutused vegetatsioonis, poolustelähedaste alade jääs, puude aastaringides, meretaseme jälgedes ja jääliustikes.

Maailmas üldtunnustatud ja usaldusväärset infot saab IPCClt. IPCC ([https://www.ipcc.ch/ Intergovernmental Panel on Climate Change]) ehk Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu uurib kliimamuutustega seonduvaid teaduslikke aspekte ning koondab enda alla sõltumatuid teadlasi üle maailma. Umbes iga 5-6 aasta järel ilmuvas teadustulemustele põhinevas raportis panevad maailma sõltumatud teadlased kokku parima teadaoleva informatsiooni, mis puudutab kliimasoojenemist. IPCC 2013. aasta raporti kokkuvõte sõnab: on äärmiselt tõenäoline, et inimmõju on olnud alates 20. sajandi keskpaigast nähtava soojenemise peapõhjuseks. Samuti on kasvuhoonegaaside CO<sub>2</sub>, CH<sub>4</sub>, and N<sub>2</sub>O kontsentratsioonid enneolematult kõrged võrreldes vähemalt viimase 800 000 aastaga ning süsinikdioksiidi kontsentratsioon on tõusnud 40% võrreldes tööstusrevolutsiooniaegse hulgaga (0.8 °C võrra). <ref>{{Netiviide|Autor=Eestimaa Looduse Fond|URL=http://www.kliimamuutused.ee/kliimamuutuste-kkk|Pealkiri=Kliimamuutused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>


== Kliimamuutuste põhjused ==
== Kliimamuutuste põhjused ==
Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates [[Päike]]se aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, neid mõjusid ei saa üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem.
Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates [[Päike]]se aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga tihtipeale on valed. Lihtne näide: praegu seotakse üheselt kliimamuutused atmosfääri [[süsinikdioksiid]]i kontsentratsiooni muutustega. Tegelikult on kliimat mõjutavaid tegureid palju ning nende mõju ei pruugi sugugi alati ühesuunaline olla.


===Päikesekiirgus===
===Päikesekiirgus===
31. rida: 32. rida:
=== Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu ===
=== Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu ===
Maa ja selle kliima on oma rütmikas tekkinud ja muutunud koos Päikesesüsteemi tekke, kujunemise ja arenguga. Peamine osa selles on olnud Päikesel. Esmalt sõltub Päikeselt saadav energia hulk ja selle tsüklika Maa orbiidi erinevatest parameetritest. Teisalt on Päikese aktiivsuse dünaamika mõjutatud raskemate ja lähimate planeetide gravitatsioonilistest ja magnetilistest valdavalt tsüklilistest mõjudest. Viimase 150 aasta järjepidev ilmastiku jälgimine on võimaldanud tuvastada selles peegelduvat Päikesele enam mõjuvate planeetide ühisrütmika ilminguid. Suur osa Maa kliimas on Kuul ja selle orbiidi kuju muutustega seotud erinevate pikkustega mõjudel. Selle nodaalsed mõjud atmosfäärile ja ookeanidele põhjustavad ka silmaga nähtavaid ja folklooris peegelduvaid ilminguid. Samas on tal oluline osa atmosfääri ja veeringluse kujundamisel. Tuulte ja veeringluse osa ilmneb ka Maa temperatuuri stabiilsena hoida aitavates pilvedes. Päikese, planeetide ja Kuu mõjudest oletatavalt põhjustatud kliimamuutused on valdavalt tsüklilised ja paljud neist on tuvastatud[[kliimatsüklid | kliimatsüklitena]].
Maa ja selle kliima on oma rütmikas tekkinud ja muutunud koos Päikesesüsteemi tekke, kujunemise ja arenguga. Peamine osa selles on olnud Päikesel. Esmalt sõltub Päikeselt saadav energia hulk ja selle tsüklika Maa orbiidi erinevatest parameetritest. Teisalt on Päikese aktiivsuse dünaamika mõjutatud raskemate ja lähimate planeetide gravitatsioonilistest ja magnetilistest valdavalt tsüklilistest mõjudest. Viimase 150 aasta järjepidev ilmastiku jälgimine on võimaldanud tuvastada selles peegelduvat Päikesele enam mõjuvate planeetide ühisrütmika ilminguid. Suur osa Maa kliimas on Kuul ja selle orbiidi kuju muutustega seotud erinevate pikkustega mõjudel. Selle nodaalsed mõjud atmosfäärile ja ookeanidele põhjustavad ka silmaga nähtavaid ja folklooris peegelduvaid ilminguid. Samas on tal oluline osa atmosfääri ja veeringluse kujundamisel. Tuulte ja veeringluse osa ilmneb ka Maa temperatuuri stabiilsena hoida aitavates pilvedes. Päikese, planeetide ja Kuu mõjudest oletatavalt põhjustatud kliimamuutused on valdavalt tsüklilised ja paljud neist on tuvastatud[[kliimatsüklid | kliimatsüklitena]].

Scafetta, N. And West, B.J., „Interpretations of climate-change data,” Physics Today, November 2009.

National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA), “Astronautical
Theory of Climate Change.” [[http://www.ncdc.noaa.gov/paleo/milankovitch.html]]


=== Mandrite paigutus ja albeedo ===
=== Mandrite paigutus ja albeedo ===
36. rida: 42. rida:


=== Vulkaanide tegevus ===
=== Vulkaanide tegevus ===
Vulkaanide tegevused on regionaalne kliimat muutev mõju, näiteks Islandi vulkaan '''[[Eyjafjallajökull]]''' muutus aktiivseks aastal 2010 ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud [[Vulkaanipurse|purskest]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] paiskunud [[Vulkaaniline tuhk|tuhk]] põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas [[Euroopa|Euroopast]] 15.–21. aprillini 2010.


=== Ookeanide tsirkulatsioon ===
=== Ookeanide tsirkulatsioon ===
Olulist mõju kliimale avaldavad ookeanid ja nende [[Hoovus|hoovused]]. Meie kliimat soojendav [[Põhja-Atlandi hoovus]] ei ole arvatavasti kogu aeg nii kaugele põhja ulatanud. [[Golfi hoovus]] ja selle jätk [[Põhja-Atlandi hoovus]] on osaks hiigelsuurest ning kogu [[Maailmameri|maailmamerd]] hõlmavast konveierilaadsest süsteemist ([[termohaliinne tsirkulatsioon]]). Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et süsteemil on kaks nn tasakaaluasendit, kus see võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb see aga suhteliselt kiirelt. Mis muutust põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.
Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk [[hoovustesüsteem]]ist. Meie kliimat soojendav [[Põhja-Atlandi hoovus]] ei ole arvatavasti kogu aeg nii kaugele põhja ulatanud. [[Golfi hoovus]] ja selle jätk [[Põhja-Atlandi hoovus]] on osaks hiigelsuurest ning kogu [[Maailmameri|maailmamerd]] hõlmavast konveierilaadsest süsteemist ([[termohaliinne tsirkulatsioon]]). Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et süsteemil on kaks nn tasakaaluasendit, kus see võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb see aga suhteliselt kiirelt. Mis muutust põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.


=== Pilvkatte albeedo ===
=== Pilvkatte albeedo ===
Olulised on niinimetatud [[tagasiside]] mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat [[Aurumine|aurumist]], mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. [[Pilv]]ede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel, s.t. pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. See, kas suurenenud pilvkate toob kaasa temperatuuri languse või tõusu, sõltub eelkõige nende kõrgusest ja liigist. Kõrgemal asuvatel [[kiudpilv]]edel on Maale soojendav mõju, kuid madalad [[rünkpilv]]ed ja [[kihtpilved]] omavad kliimat jahendavat mõju. Ookeanide troopikavööndis arvatakse pilvkattel olevat oluline osa liigse kuumuse vastu ja seeläbi temperatuuri stabiilsuse säilitamisel.
Olulised on niinimetatud [[tagasiside]] mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat [[Aurumine|aurumist]], mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. [[Pilv]]ede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel, s.t. pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. Siiski pole ka siin tegemist nii lihtsa nähtusega kui algul paistab. See, kas suurenenud pilvkate toob kaasa temperatuuri languse või tõusu, sõltub eelkõige nende kõrgusest ja liigist. Kõrgemal asuvatel [[kiudpilv]]edel on Maale soojendav mõju, kuid madalad [[rünkpilv]]ed ja [[kihtpilved]] omavad kliimat jahendavat mõju. Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile. Ookeanide troopikavööndis arvatakse pilvkattel olevat oluline osa liigse kuumuse vastu ja seeläbi temperatuuri stabiilsuse säilitamisel.


===Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid===
===Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid===
[[Kasvuhooneefekt]] on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15 °C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu –17 °C. Tähtsaim [[Infrapunane kiirgus|infrapunast kiirgust]] neelav [[gaas]] on [[veeaur]], kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka [[süsinikdioksiid]], [[metaan]], [[lämmastikoksiid]]id, [[freoon]]id jt.
[[Kasvuhooneefekt]] on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15 °C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu –17 °C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest [[ajakirjandus]]es kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim [[Infrapunane kiirgus|infrapunast kiirgust]] neelav [[gaas]] on [[veeaur]], kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka [[süsinikdioksiid]], [[metaan]], [[lämmastikoksiid]]id, [[freoon]]id jt.


Atmosfääri [[aerosool]]ide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt [[vulkaan]]ipursete, kõrbetormide ja inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn [[tuumatalv]]e efekt. Samas on teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid on atmosfääris [[Kondensatsioonituum|kondensatsioonituumadeks]], millele kondenseerub veeaur ja nii tekkivad vihmapiisad.
Atmosfääri [[aerosool]]ide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt [[vulkaan]]ipursete, kõrbetormide ja inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn [[tuumatalv]]e efekt. Samas on teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid on atmosfääris [[Kondensatsioonituum|kondensatsioonituumadeks]], millele kondenseerub veeaur ja nii tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa pilvisuse kasvu.


=== Inimtegevus (antropogeenne faktor)===
=== Inimtegevus (antropogeenne faktor)===
Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sellel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. [[Mauna Loa]] observatooriumis teostatud mõõtmised näitavad süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid inimmõju, sest oluline roll on ka ookeanidel, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ning atmosfääri soojenemist, peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioon kasvama kiiremini kui ta seda tegelikult teeb. Ilmselt on siin taaskord tegemist tagasiside mehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine. Ookeanipõhja setted ja [[geokeemia]] ongi praegu üks kliimauuringute kuumemaid teemasid. Inimtegevuse mõju kasvu tõttu planeedile on tehtud 21. sajandi alguses ettepanek holotseeni praegust osa hakata nimetama antropotseeniks.
Viimase 150 aasta jooksu, mil on toimunud instrumentaalsed vaatlused, on enamikus maailma meteoroloogilistes jaamades näitavad temperatuurigraafikud tõusutrendi. Tuntuimaks selle trendi näiteks on [[Mauna Loa]] observatooriumis teostatud mõõtmised, mis on selges korrelatsioonis inimtegevuse tõttu tõusnud süsihappegaasi kontsentratsioonidega. Inimtegevuse mõju kasvu tõttu planeedile on tehtud 21. sajandi alguses ettepanek holotseeni praegust osa hakata nimetama [[antropotseen]]<nowiki/>iks.<ref>{{Netiviide|Autor=Priit Ennet|URL=http://novaator.err.ee/v/keskkond/54562385-97e0-4c80-9317-a976d930cf98/antropotseen-voidakse-ametlikult-alanuks-kuulutada--|Pealkiri=Antropotseen võidakse ametlikult alanuks kuulutada|Väljaanne=Novaator.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>


== Kliimamuutuste mõjud ==
==Kliimamuutuste mõjud==

NASA nimetab olulisimate inimtekkelise kliimamuutuse mõjudena järgmisi: temperatuuride pidev tõus, jääkatte perioodide aja lühenemine, sademete landemise mustrite olulised muutused (üleujutused ja põuad), kuumalainete sagenemine, orkaanide tugevnemine, oluline meretaseme tõus, Arktika muutumine jäävabaks, mitmesugused regionaalsed muutused. <ref>{{Netiviide|Autor=NASA|URL=http://climate.nasa.gov/effects/|Pealkiri=Consequences of climate change|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
=== Kliimakatastroofide osa evolutsioonis ===


=== Kliimamuutus kui ökosüsteemi arhitekt ===
=== Kliimamuutus kui ökosüsteemi arhitekt ===
69. rida: 75. rida:


== Praeguse kliimamuutuse osa keskkonnapoliitikas ==
== Praeguse kliimamuutuse osa keskkonnapoliitikas ==
Kliimamuutus mõjutab igat inimest. [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu]] (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegadevaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990–1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.
21. detsembril 1993. aastal jõustus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change – UNFCCC). Selle rahvusvahelise lepingu ülesanne on üleilmse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside heidete stabiliseerimises ja hiljem ka vähendamises. Konventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris, vältimaks ohtlikku inimsekkumist kliimasüsteemi. Eesti ratifitseeris konventsiooni 27. juulil 1994. aastal.

Konventsiooniosalised kohtuvad kord aastas konverentsidel (COP, Conference of the Parties), kus võetakse vastu otsuseid ja suunatakse poliitiliselt konventsiooni tööd. Esimene konventsiooni osaliste kohtumine (COP 1) toimus 1995. aastal Berliinis. 1997. aastal toimunud COP 3. konverentsil Kyōtos võeti vastu Kyōto protokoll, mis sätestas konkreetsed kvantitatiivsed kohustused arenenud riikidele, vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet. 2011. aasta lõpus toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis Lõuna-Aafrikas kiideti heaks Kyōto protokolli pikendamine. Mitmed saareriigid ja arengumaad ei jäänud siiski tulemusega rahule, sest nende arvates pole plaan piisavalt tõhus ega taga ellujäämist näiteks üleujutustest ohustatud aladel.

Olulisimad kliimamuutustega tegelevad organisatsioonid on 1988. aastal Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) loodud IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) ehk Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel. IPCC väljastab regulaarselt teaduslike andmete põhjal koostatud kliimamuutuste raporteid.

2013. a novembris Varssavis toimunud ÜRO kliimakonverentsil lepiti kokku, et kõik riigid peavad enne 2015. aasta novembrit välja käima oma konkreetsed lubadused CO<sub>2</sub> heite vähendamiseks. Need lubadused on 2015. aasta lõpus sõlmitava üleilmse kliimaleppe lähtekohad. Lepe jõustub kava kohaselt 2020. aastal ning enne riikide lõplike kohustuste kokkuleppimist peab kliimakonventsiooni osalistele jääma aega hinnata, kas väljakäidud panused on kliimamuutuste ohjeldamiseks piisavad. Praeguse seisuga on CO<sub>2</sub> vähendamise kohustuse võtnud vaid väike osa maailma riike, sealhulgas Eesti. Mitmed suured CO<sub>2</sub> emiteerijad on riigi sees teinud küll saastamise vähendamiseks suuri investeeringuid, kuid ei ole seni nõustunud rahvusvaheliselt siduva kohustuse võtmisega. Peale globaalse kliimaleppe ajakavas kokkuleppimise tehti Varssavis edusamme muudeski olulistes valdkondades. Loodi Varssavi rahvusvaheline mehhanism, mille kaudu hakatakse toetama neid riike, kes kannatavad kliimamuutustest põhjustatud loodusõnnetuste käes. See teema oli iseäranis terav vahetult enne kliimaläbirääkimisi Filipiine laastanud taifuuni tõttu. Samuti lepiti kokku REDD+-i paketis, mille eesmärk on peatada metsade hävitamine ja nende olukorra halvenemine arengumaades ning vähendada seeläbi CO<sub>2</sub> heidet. Selle teemaga on ÜRO egiidi all tegeletud kümmekond aastat ning nüüd lepiti muu hulgas kokku nii arvestusmetoodikas kui ka rahastusraamistikus. <ref>{{Netiviide|Autor=Mondo maailmakool|URL=http://www.maailmakool.ee/kliimamuutused/|Pealkiri=Kliimamuutused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliima konverentsil (COP 21) võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkulepe näeb ette globaalse tegevusplaani ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks.<ref>{{Netiviide|Autor=Keskkonnaministeerium|URL=http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/pariisi-kokkulepe|Pealkiri=Pariisi kliimakokkulepe|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==
101. rida: 99. rida:
* [http://www.ipcc.ch/ The Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC)]
* [http://www.ipcc.ch/ The Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC)]
* [http://www.europarl.europa.eu/news/public/focus_page/064-35431-245-09-36-911-20080825FCS35404-01-09-2008-2008/default_et.htm Kliimapoliitikast Euroopa Parlamendi kodulehel]
* [http://www.europarl.europa.eu/news/public/focus_page/064-35431-245-09-36-911-20080825FCS35404-01-09-2008-2008/default_et.htm Kliimapoliitikast Euroopa Parlamendi kodulehel]

* Scafetta, N. And West, B.J., „Interpretations of climate-change data,” Physics Today, November 2009.
* National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA), “Astronautical Theory of Climate Change.” [[http://www.ncdc.noaa.gov/paleo/milankovitch.html]]


[[Kategooria:Klimatoloogia]]
[[Kategooria:Klimatoloogia]]

Redaktsioon: 4. veebruar 2017, kell 20:20

Kliimamuutus (inglise climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad (globaalne kliimamuutus). Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osal Päikesesüsteemi planeetidel.

Sõna praegusaegne kasutamine seoses keskkonnapoliitikaga viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust. Inimtegevusest tingitud kliimamuutusi nimetatakse ka antropogeenseks globaalseks soojenemiseks.

Sissejuhatus

Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll aga on muutunud sademete jaotus aasta sees – varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud.

Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse ajavahemiku kestel toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest.

Tänapäeval peetakse kliima muutumise peamiseks põhjuseks inimtegevust. Tarvis on ka teada, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingisuguse inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks nn geoloogiliseks teguriks, kuid peame õppima eristama looduslikke muutusi inimese tekitatuist.

Lihtsale küsimusele, kas kliima soojeneb, ei ole lihtsat vastust. Kui me vaatame viimast 150 aastat, mil on toimunud instrumentaalsed vaatlused, võime tõesti öelda, et enamikus maailma meteoroloogilistes jaamades näitavad temperatuurigraafikud tõusutrendi. Samas on see nii peamiselt põhjapoolkera troposfääri alumistes kihtides. Lõunapoolkeral ning stratosfääris statistiliselt usaldusväärne trend puudub või on tegemist hoopis jahenemisega.

Enamasti arvatakse, et praegune kliima on normaalne ja muutused on halvad. Tegelikult on praegune kliima tervet Maa ajalugu arvestades väga ebaharilik. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata jääaega, võib väikese liialdusega vastata, et ei, see juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siinkohal õigem kasutada terminit külmhooneperiood. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrrelduna miljonite aastatega, mil Maa kliima üldjoontes on jahenenud. Samas on teadusmaailma konsensuslikuks arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega nagu eelmistel soojaperioodidel. Suurem osa teadlastest on arvamusel, et temperatuuri tõusu üheks põhjustajaks on inimtegevus (mille käigus toodetakse nt CO2, metaani ja vääveloksiidi) ja tänapäeva valikud määravad homse ilmastiku.


Kliimamuutuste liigid

Kõige ennustatavamad kliimamuutused on seotud kliimatsüklitega. Ööpäevased ja aastased lühikliimamuutused kuuluvad meteoroloogiliste ilmastikumuutuste alla. Kõige ohtlikumateks on inimkonnale ja kogu elule Maal osutunud kliimakatastroofid.

Tõendid kliimamuutuste kohta

Tõendid lähimineviku kliimamuutuste kohta pärinevad inimkonna kirjalikust ajaloost ja arheoloogilistest väljakaevamistest. Varajasemad muutused on rekonstrueeritud erinevatest allikatest pärinevate tõendite abil. Nendest peamisteks on muutused vegetatsioonis, poolustelähedaste alade jääs, puude aastaringides, meretaseme jälgedes ja jääliustikes.

Kliimamuutuste põhjused

Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga tihtipeale on valed. Lihtne näide: praegu seotakse üheselt kliimamuutused atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni muutustega. Tegelikult on kliimat mõjutavaid tegureid palju ning nende mõju ei pruugi sugugi alati ühesuunaline olla.

Päikesekiirgus

Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist Milankovići hüpotees.

Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu

Maa ja selle kliima on oma rütmikas tekkinud ja muutunud koos Päikesesüsteemi tekke, kujunemise ja arenguga. Peamine osa selles on olnud Päikesel. Esmalt sõltub Päikeselt saadav energia hulk ja selle tsüklika Maa orbiidi erinevatest parameetritest. Teisalt on Päikese aktiivsuse dünaamika mõjutatud raskemate ja lähimate planeetide gravitatsioonilistest ja magnetilistest valdavalt tsüklilistest mõjudest. Viimase 150 aasta järjepidev ilmastiku jälgimine on võimaldanud tuvastada selles peegelduvat Päikesele enam mõjuvate planeetide ühisrütmika ilminguid. Suur osa Maa kliimas on Kuul ja selle orbiidi kuju muutustega seotud erinevate pikkustega mõjudel. Selle nodaalsed mõjud atmosfäärile ja ookeanidele põhjustavad ka silmaga nähtavaid ja folklooris peegelduvaid ilminguid. Samas on tal oluline osa atmosfääri ja veeringluse kujundamisel. Tuulte ja veeringluse osa ilmneb ka Maa temperatuuri stabiilsena hoida aitavates pilvedes. Päikese, planeetide ja Kuu mõjudest oletatavalt põhjustatud kliimamuutused on valdavalt tsüklilised ja paljud neist on tuvastatud kliimatsüklitena.

Scafetta, N. And West, B.J., „Interpretations of climate-change data,” Physics Today, November 2009.

National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA), “Astronautical Theory of Climate Change.” [[1]]

Mandrite paigutus ja albeedo

Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo on teatavasti tunduvalt väiksem kui maismaal. See tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas.

Vulkaanide tegevus

Ookeanide tsirkulatsioon

Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk hoovustesüsteemist. Meie kliimat soojendav Põhja-Atlandi hoovus ei ole arvatavasti kogu aeg nii kaugele põhja ulatanud. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist (termohaliinne tsirkulatsioon). Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et süsteemil on kaks nn tasakaaluasendit, kus see võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb see aga suhteliselt kiirelt. Mis muutust põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.

Pilvkatte albeedo

Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat aurumist, mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. Pilvede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel, s.t. pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. Siiski pole ka siin tegemist nii lihtsa nähtusega kui algul paistab. See, kas suurenenud pilvkate toob kaasa temperatuuri languse või tõusu, sõltub eelkõige nende kõrgusest ja liigist. Kõrgemal asuvatel kiudpilvedel on Maale soojendav mõju, kuid madalad rünkpilved ja kihtpilved omavad kliimat jahendavat mõju. Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile. Ookeanide troopikavööndis arvatakse pilvkattel olevat oluline osa liigse kuumuse vastu ja seeläbi temperatuuri stabiilsuse säilitamisel.

Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid

Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15 °C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu –17 °C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jt.

Atmosfääri aerosoolide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete, kõrbetormide ja inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn tuumatalve efekt. Samas on teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid on atmosfääris kondensatsioonituumadeks, millele kondenseerub veeaur ja nii tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa pilvisuse kasvu.

Inimtegevus (antropogeenne faktor)

Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sellel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavad süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid inimmõju, sest oluline roll on ka ookeanidel, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ning atmosfääri soojenemist, peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioon kasvama kiiremini kui ta seda tegelikult teeb. Ilmselt on siin taaskord tegemist tagasiside mehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine. Ookeanipõhja setted ja geokeemia ongi praegu üks kliimauuringute kuumemaid teemasid. Inimtegevuse mõju kasvu tõttu planeedile on tehtud 21. sajandi alguses ettepanek holotseeni praegust osa hakata nimetama antropotseeniks.

Kliimamuutuste mõjud

Kliimakatastroofide osa evolutsioonis

Kliimamuutus kui ökosüsteemi arhitekt

Kliimamuutustel on olnud oma osa floora ja fauna kujunemisel ja arengus. Nad on tinginud kliimavööndite piiride teisenemisi, muutusi biotsönoosides, ökosüsteemides ja biomassis. Biotsönoosid on oma levialade piiride muutustes järgnenud nihkuvatele kliimavöönditele.

Climate change as an ecosystem architect: implikations to rare plant ecology, conservation, and restoration. Constance I. Millar [[2]]

Kliimamuutuste osa inimkonna ajaloos

On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri migratsioonilaineid, agraarsete tsivilisatsioonide kokkuvarisemisi, (kollapseid) ja kriise, ning uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. Agraarsed tsivilisatsioonid, mis olid seotud kindlatele põllumajandusharudele vastavate kohtadega ja neile vastavate eluviisidega, olid kliimamuutuste suhtes haavatavamad kui liikuva eluviisiga karjakasvatajad rändrahvad, kes said kliima muutudes kergemini oma senist areaali muuta. Eriti ohtlikuks on osutunud suured kliimamuutused juba vanadele tsivilisatsioonidele, milles neid algselt sisemiselt kokku sidunud solidaarsus ja lojaalsus olid asendumas individualismi, killustatuse ja kodusõdadega. Uusaja sündi on seostatud hiliskeskaegse ja 17. sajandi kriisiga, mida võis tingida väike jääaeg ja selle kõige külmemaks ajaks olnud Maunderi miinimum. Viimased kolm Bondi sündmust võivad olla tinginud Kaug-Idast alanud invasioonid (põhjarahvaste kallaletungid Hiinale, türgi rahvaste ja mongolite invasioonid).[1]

Kliimamuutuste osa epideemiate tekkes ja levikus

Praeguse kliimamuutuse osa keskkonnapoliitikas

Kliimamuutus mõjutab igat inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegadevaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990–1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.

Vaata ka

Kirjandus

Viited

Välislingid