Rünkpilved
.jpg)
Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.
Rünkpilved tekivad enamasti soojal aasta-ajal atmosfääri alumises kihis – troposfääris. Rünkpilvede aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5 km, madala suhtelise õhuniiskuse ja kõrge õhutemperatuuri puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3 km[1], selliste pilvede paksus võib olla mõnesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised[2], millest ka nimetus.
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma või maastiku nõlvakutuultega, meie alade kohal paikneva ebapüsiva vertikaalse tasakaaluga õhumassi korral. Erineva soojusmahtuvuse tõttu ebaühtlaselt soojenenud maapinna kohal hakkavad tekkima tõusvad õhuvoolud, mis tähendab, et areneb õhu konvektiivliikumine.[2] Kui õhumassis pole vahepealseid tõkestavaid kihte (inversioon, isoterm), siis ümbritsevast õhust soojem ja suurema suhtelise niiskusega õhuvool tõuseb kondensatsioonitasemeni (sellest ka pilvede tasane alus), niiskus tõusvas voolus hakkab sellest tasemest alates nüüd kondenseeruma ning muutub nähtavaks (küllastatuks), tekivad selgete piirjoontega väikesed valged vahukuhilaid meenutavad pilved, mis arenevad mõnel päeval järk-järgult suurteks kõrgeteks rünkpilvedeks. Sellised pilved koosnevad nähtavast aurust ja väikestest veepiiskadest, kõrge pilve ülemises osas ka jääkristallidest.
Kõrgetes arenevates n.ö ilusa ilma rünkpilvedes on tõusva õhuvoolu kiirus 5–20 m/s ja enamgi. Mõnel päeval arenevad ja liituvad rünkpilved rünksajupilvedeks, millest sajab hoovihma või rahet ja millega võib kaasneda äike. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid võimsatest rünkpilvedest võib vahel siiski sadada lühiajalist vihma, rahet või lumekruupe)[2].
Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal külmem kui veepind.[2]
Rünkpilvede alamliigid ja vormid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tornjad rünkpilved (Cumulus castellanus ehk Cu castellanus)
- võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
- rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
- madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
- keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
- õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
- vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus (pilvetänavad)
-
Cumulus humilis
-
Cumulus mediocris
-
Cumulus congestus
-
Cumulus mediocris virga
-
Cumulus radiatus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vertikaalarengu pilved. Vene keeles
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rünkpilved |