Bonn: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
17 591 muudatust
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Wappen-stadt-bonn.svg pildiga DEU_Bonn_COA.svg. Põhjus: File renamed: Harmonizing according to most other
30. rida: 30. rida:
Aastal [[1794]] vallutasid linna [[Napoleon]]i väed. Aastal [[1815]] läks Bonn [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] koosseisu. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli Bonn okupeeritud [[Suurbritannia|Briti]] ja seejärel [[Prantsusmaa|Prantsuse]] vägede poolt [[1926]]. aastani.
Aastal [[1794]] vallutasid linna [[Napoleon]]i väed. Aastal [[1815]] läks Bonn [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] koosseisu. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli Bonn okupeeritud [[Suurbritannia|Briti]] ja seejärel [[Prantsusmaa|Prantsuse]] vägede poolt [[1926]]. aastani.


[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 30% Bonni hoonetest. Linna okupeerisid Briti väed. [[3. november|3. novembril]] [[1949]] sai Bonnist [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] ajutine pealinn [[1990]]. aastani. Kuigi pealinnatiitlile pretendeerisid ka näiteks suurlinnad [[Frankfurt]] ja [[Stuttgart]], otsustas Lääne-Saksamaa toonane kantsler [[Konrad Adenauer]] pealinnaks teha just Bonni, sest tema nägemustes pidi tulevikus taasühinenud Saksamaa pealinnaks saama just Berliin, ning kui Frankfurt või Stuttgart oleks pealinnaks saanud, oleks võinud toetus Berliini uuesti pealinnaks saamisele langeda. Saksamaa liiduvalitsus ja [[Bundestag]] asusid Bonnis [[1999]]. aastani.
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 30% Bonni hoonetest. Linna okupeerisid Briti väed. [[3. november|3. novembril]] [[1949]] sai Bonnist [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] ajutine pealinn [[1990]]. aastani. Kuigi pealinnatiitlile pretendeerisid ka näiteks suurlinnad [[Frankfurt]] ja [[Stuttgart]], otsustas Lääne-Saksamaa toonane kantsler [[Konrad Adenauer]] pealinnaks teha just Bonni, sest tema nägemustes pidi tulevikus taasühinenud Saksamaa pealinnaks saama just Berliin, ning kui Frankfurt või Stuttgart oleks pealinnaks saanud, oleks võinud toetus Berliini uuesti pealinnaks saamisele langeda.

Peale Saksamaa taasühinemist sai Berliin uuesti pealinnaks. Alguses plaaniti valitsus jätta Bonni, kuna Berliini ajalugu oli liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ja Kolmanda Reichiga, ning Bonn asub lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel|Brüsselis]]. 20. juunil 1991 korraldati Liidupäeva hääletus, kus võeti 338-320 vastu otsus kolida valitsus üle Berliini. Valitsuse Bonni jäämist pooldasid eelkõige nooremad, ning lõuna- ja lääne-Saksamaa saadikud, vastukaaluks vanematele, ning põhja- ja idaosa saadikutele.

Kompromissiks lubati siiski osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) jääda Bonni. Tänagi tegutsevad Berliinis ainult nende ministeeriumite tippjuhid, Bonnis töötab veel ligi 8000 18000 riigiametnikust. Berliinis vajamineva ehitustöö tõttu asusid Saksamaa liiduvalitsus ja [[Bundestag]] Bonnis [[1999]]. aastani.


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 29. jaanuar 2017, kell 04:26

Bonn
saksa Bonn
Pindala 141,22 km²
Elanikke 336 465 (31.12.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 50° 44′ N, 7° 6′ E
Bonn (Saksamaa)
Bonn

Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas. Asub Reini jõe ääres 20 km Kölnist lõunas.

Linna ajalugu ulatub üle 2000 aasta tagasi, mistõttu kuulub ta Saksamaa vanimate linnade hulka. Aastal 1989 pidas ta oma 2000. sünnipäeva, kus tähistati esimese rooma laagri asutamist Reini jõe äärde aastal 12 e.Kr.

Aastatel 1949 kuni 1990 oli Bonn Saksamaa pealinn ja kuni 1999. aastani asus seal Saksamaa Liitvabariigi parlament Bundestag.

Ajalugu

Bonn on üks Saksamaa vanemaid linnu. Aastal 11 eKr ehitasid rooma sõdurid silla üle Reini jõe ja asutasid sinna tugipunkti. Samas kohas oli juba varem olnud ubilaste asula. Pärast lüüasaamist Teutoburgi lahingus jäi Bonn roomlaste piirikindluseks, kus asus 7000 leegionäri.

13. sajandist alates asus Bonnis Kölni kuurvürstide residents.

Aastal 1794 vallutasid linna Napoleoni väed. Aastal 1815 läks Bonn Preisimaa koosseisu. Pärast Esimest maailmasõda oli Bonn okupeeritud Briti ja seejärel Prantsuse vägede poolt 1926. aastani.

Teises maailmasõjas hävis 30% Bonni hoonetest. Linna okupeerisid Briti väed. 3. novembril 1949 sai Bonnist Saksamaa Liitvabariigi ajutine pealinn 1990. aastani. Kuigi pealinnatiitlile pretendeerisid ka näiteks suurlinnad Frankfurt ja Stuttgart, otsustas Lääne-Saksamaa toonane kantsler Konrad Adenauer pealinnaks teha just Bonni, sest tema nägemustes pidi tulevikus taasühinenud Saksamaa pealinnaks saama just Berliin, ning kui Frankfurt või Stuttgart oleks pealinnaks saanud, oleks võinud toetus Berliini uuesti pealinnaks saamisele langeda.

Peale Saksamaa taasühinemist sai Berliin uuesti pealinnaks. Alguses plaaniti valitsus jätta Bonni, kuna Berliini ajalugu oli liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ja Kolmanda Reichiga, ning Bonn asub lähemal Euroopa Liidu peakorterile Brüsselis. 20. juunil 1991 korraldati Liidupäeva hääletus, kus võeti 338-320 vastu otsus kolida valitsus üle Berliini. Valitsuse Bonni jäämist pooldasid eelkõige nooremad, ning lõuna- ja lääne-Saksamaa saadikud, vastukaaluks vanematele, ning põhja- ja idaosa saadikutele.

Kompromissiks lubati siiski osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) jääda Bonni. Tänagi tegutsevad Berliinis ainult nende ministeeriumite tippjuhid, Bonnis töötab veel ligi 8000 18000 riigiametnikust. Berliinis vajamineva ehitustöö tõttu asusid Saksamaa liiduvalitsus ja Bundestag Bonnis 1999. aastani.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

Välislingid

Saksamaa suurlinnad (üle 100 000 elaniku)
Üle 1 000 000 Saksamaa
Üle 500 000
Üle 200 000
Üle 100 000
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bonn&oldid=4571867"