Friedrich III (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. november 2016, kell 22:45

Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493. Ta oli Steiermargi hertsog (Friedrich V) 1424-1493, kogu Austria (peale Tirooli) valitseja 1457–1493 ja Saksa kuningas (Friedrich IV) 1440–1486.

Tema isa oli Steiermargi hertsog Ernst Raudne ja ema Masoovia Cymburgis.

Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti Roomas.

Friedrich III on peetud saamatuks valitsejaks, kogu tema valitsusaja jooksul toimusid mässud, segadused ning ebasoodsad sõjad. Keiser oli pidevas rahahädas ning oli kohati isegi oma lossi sisuliselt vangistatud, kui ta vasallid ja sugulased Grazi piirasid. Kuid kõigile tagasilöökidele vaatamata õnnestus tal keisritiitel ikkagi säilitada ja tema valitsusaja lõpuks olid kõik Habsburgide alad taas ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ta oli väga flegmaatiline, rahumeelne ning kannatlik, kuid mis kõige tähtsam, tolle aja kohta äärmiselt pikaealine, mis võimaldas tal mitu oma vastast (näiteks Ungari kuningas Mátyás I Corvin) üle elada.

1439. aastal kui Albrecht II ootamatult suri kuulutati Friedrich Austria asevalitsejaks. Ta valitses regendina ka Albrecht II-e poja Ladislaus Postumuse ning Tirooli hertsogi Sigismundi eest ning põhimõtteliselt oli tal võim ka Ungari kuningriigi ja Böömimaa üle. 1440. aastal valiti ta Saksa kuningaks ja 1452. aastast kroonis Rooma paavst Nicolaus V ta Saksa-Rooma keisriks. Ent kui noor ertshertsog ja kahekordne kuningas Ladislaus Postumus ootamatult suri, ei suutnud Friedrich oma nõudmisi Ungari ja Böömimaa troonidele läbi suruda ja nii lükkus Habsburgide ülemvõimu kehtestamine neis veel 70 aasta võrra edasi (aastani 1526).

1457. aastast sai Friedrichist Austria valitseja, ehkki 1463. aastani oli ta kaasvalitsejaks vend Albrecht VI. Tirooli valitses aga Friedrichi sugulane Tirooli hertsog Sigismund, kes oli tema peale vihane, sest ta oli püüdnud Tirooli oma võimu alla saada, ning isoleeris end Saksamaa poliitikast. Alles 1490 nõustus Sigismund Tiroolist Friedrichi poja Maximiliani kasuks loobuma.

Keisri algatatud sõjad polnud enamasti edukad. Ta pidi nägema koguni seda, kuidas osmanid Steiermarki laastasid ning Ungari viimane tugev kuningas Matyas Corvin 1485 Viini vallutas (see jäi ungarlase residentsiks kuni tema surmani 1490). Ka tema alamad Steiermargis mässasid mitu korda Friedrichi vastu, mis tegi keisri veelgi süngemaks ja endassetõmbunumaks. Siiski suutis ta Steiermargis oma võimu säilitada ning oma pikaldase kindlameelsusega tagada ka Habsburgide valduste ühendamine.

Keiser Friedrich elas 77-aastaseks ning oleks võib-olla valitsenud 16. sajandinigi, kuid 1493 amputeeriti tal gangreeni tõttu jalg ning ehkki ta kosus sellest üllatavalt hästi, suri ta vaid paar kuud hiljem ootamatult. Kas selles oli põhisüü toonaste algeliste vahenditega läbi viidud operatsioonil, pole teada.

Isiklikku

Friedrich III märgistas pea kõike endale kuuluvat monogrammiga AEIOU. Selle tõlgendus lühendina ladinakeelsest lausest "Austria est imperare orbi universo" ("Austria saatuseks on valitseda maailma") on küsitav, sest Friedrich hakkas seda kasutama juba väga noorena, kui Austria oli jaotatud mitme Habsburgide liini vahel ja polnud tõenäoline, et maa võiks tõusta Euroopa tugevaimate riikide hulka. Seda ongi tõlgendatud ka muudel viisidel, kuid ikka ladinakeelse lühendina.

Friedrich III abiellus alles oma keisriks kroonimise eel 1452. aastal 37-aastasena ning oli kogu elu naistepelglik. Tal oli oma naise Portugali Leonorega viis last, kellest vaid kaks elasid täiseani:

Christopher (1454–1455)
Maximilian (1459-1519), Saksa-Rooma keiser (1493–1519) Maximilian I
Helen (1460–1461)
Kunigunde (1465-1520)
Johann (1466–1467)

Eelnev Albrecht II	Saksa kuningas 1440–1486	Järgnev Maximilian I
Eelnev: Albrecht II	Saksa-Rooma keiser 1452–1493	Järgnev: Maximilian I
Eelnev: Ladislaus Postumus	Austria valitseja 1457–1493
Eelnev: Ernst Raudne	Steiermargi hertsog 1424–1493

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Hans_Burgkmair_d._Ä._005.jpg|thumb|Friedrich III]]
-[[Pilt:Pintoricchio 002a.jpg|thumb|Tulevane paavst [[Pius II]] tutvustab Friedrich III-le Portugali Leonoret]]
-'''Friedrich III''' ([[21. september]] [[1415]] [[Innsbruck]] – [[19. august]] [[1493]] [[Linz]]) oli [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser]] [[1452]]–1493. Ta oli [[Steiermark|Steiermargi]] [[Steiermargi hertsog|hertsog]] ('''Friedrich V''') [[1424]]-1493, kogu [[Austria]] (peale [[Tirool]]i) valitseja [[1457]]–1493 ja [[Saksa kuningas]] ('''Friedrich IV''') [[1440]]–[[1486]].
+'''Friedrich III''' ([[21. september]] [[1415]] [[Innsbruck]] – [[19. august]] [[1493]] [[Linz]]) oli [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[1452]]–1493. Ta oli [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi]] [[Steiermargi hertsog|hertsog]] ('''Friedrich V''') [[1424]]-1493, kogu [[Austria hertsogkond|Austria]] (peale [[Tirooli krahvkond|Tirool]]i) valitseja [[1457]]–1493 ja [[Saksa kuningas]] ('''Friedrich IV''') [[1440]]–[[1486]].
 Tema isa oli Steiermargi hertsog [[Ernst Raudne]] ja ema [[Masoovia Cymburgis]].
 Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti [[Rooma]]s.
@@ 12. rida: / 9. rida: @@
 Friedrich III on peetud saamatuks valitsejaks, kogu tema valitsusaja jooksul toimusid mässud, segadused ning ebasoodsad sõjad. Keiser oli pidevas rahahädas ning oli kohati isegi oma lossi sisuliselt vangistatud, kui ta vasallid ja sugulased [[Graz]]i piirasid. Kuid kõigile tagasilöökidele vaatamata õnnestus tal keisritiitel ikkagi säilitada ja tema valitsusaja lõpuks olid kõik Habsburgide alad taas ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ta oli väga flegmaatiline, rahumeelne ning kannatlik, kuid mis kõige tähtsam, tolle aja kohta äärmiselt pikaealine, mis võimaldas tal mitu oma vastast (näiteks [[Ungari]] [[Ungari kuningas|kuningas]] [[Mátyás I]] Corvin) üle elada.
+[[File:Deutschl&Oberitalien.1477.jpg|pisi|left|Saksamaa ja [[Põhja-Itaalia]] alad 1477]]
-Friedrichi tõus Austria isandaks algas [[1439]], kui [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]] ootamatult suri ja Friedrich Austria [[asevalitseja]]ks kuulutati. Ta valitses [[regent|regendina]] ka [[Ladislaus Postumus]]e ning [[Tirooli hertsog]]i [[Sigismund (Tirool)|Sigismund]]i eest ning põhimõtteliselt oli tal võim ka [[Ungari]] ja [[Böömimaa]] üle. Ent kui noor [[ertshertsog]] ja kahekordne kuningas ootamatult suri, ei suutnud Friedrich oma nõudmisi Ungari ja Böömimaa troonidele läbi suruda ja nii lükkus Habsburgide ülemvõimu kehtestamine neis veel 70 aasta võrra edasi (aastani [[1526]]). Kuid 1457. aastast sai Friedrichist Austria valitseja, ehkki [[1463]]. aastani oli ta kaasvalitsejaks vend [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]]. Tirooli valitses aga Friedrichi sugulane Sigismund, kes oli tema peale vihane, sest ta oli püüdnud Tirooli oma võimu alla saada, ning isoleeris end [[Saksamaa]] poliitikast. Alles [[1490]] nõustus Sigismund Tiroolist Friedrichi poja Maximiliani kasuks loobuma.
+[[1439]]. aastal kui [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]] ootamatult suri kuulutati Friedrich Austria [[asevalitseja]]ks. Ta valitses [[regent|regendina]] ka Albrecht II-e poja [[Ladislaus Postumus]]e ning [[Tirooli hertsog]]i [[Sigismund (Tirool)|Sigismund]]i eest ning põhimõtteliselt oli tal võim ka [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] üle. [[1440]]. aastal valiti ta [[Saksa kuningriik|Saksa]] [[Saksa kuningas|kuningaks]] ja [[1452]]. aastast kroonis [[Rooma paavst]] [[Nicolaus V]] ta [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keisriks]]. Ent kui noor [[ertshertsog]] ja kahekordne kuningas [[Ladislaus Postumus]] ootamatult suri, ei suutnud Friedrich oma nõudmisi Ungari ja Böömimaa troonidele läbi suruda ja nii lükkus Habsburgide ülemvõimu kehtestamine neis veel 70 aasta võrra edasi (aastani [[1526]]).
+. aastast sai Friedrichist Austria valitseja, ehkki [[1463]]. aastani oli ta kaasvalitsejaks vend [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]]. Tirooli valitses aga Friedrichi sugulane Tirooli hertsog [[Sigismund (Tirooli hertsog)|Sigismund]], kes oli tema peale vihane, sest ta oli püüdnud Tirooli oma võimu alla saada, ning isoleeris end [[Saksamaa]] poliitikast. Alles [[1490]] nõustus Sigismund Tiroolist Friedrichi poja Maximiliani kasuks loobuma.
-Keisri algatatud sõjad polnud enamasti edukad. Ta pidi nägema koguni seda, kuidas türklased Steiermarki laastasid ning Ungari viimane tugev kuningas Matyas Corvin [[1485]] [[Viin]]i vallutas (see jäi ungarlase residentsiks kuni tema surmani [[1490]]). Ka tema alamad Steiermargis mässasid mitu korda Friedrichi vastu, mis tegi keisri veelgi süngemaks ja endassetõmbunumaks. Siiski suutis ta Steiermargis oma võimu säilitada ning oma pikaldase kindlameelsusega tagada ka Habsburgide valduste ühendamine.
+Keisri algatatud sõjad polnud enamasti edukad. Ta pidi nägema koguni seda, kuidas [[Osmanite riik|osmanid]] Steiermarki laastasid ning [[Ungari kuningriik|Ungari]] viimane tugev kuningas [[Matyas Corvin]] [[1485]] [[Viin]]i vallutas (see jäi ungarlase residentsiks kuni tema surmani [[1490]]). Ka tema alamad Steiermargis mässasid mitu korda Friedrichi vastu, mis tegi keisri veelgi süngemaks ja endassetõmbunumaks. Siiski suutis ta Steiermargis oma võimu säilitada ning oma pikaldase kindlameelsusega tagada ka Habsburgide valduste ühendamine.
+[[Pilt:Map of Hungary in 1490.png|thumb|left|220px|[[Ungari kuningriik|Ungari]] kuninga Mátyás I vallutused läänes, 1490. aastaks]]
+[[Pilt:Pintoricchio 002a.jpg|thumb|Tulevane paavst [[Pius II]] tutvustab Friedrich III-le Portugali Leonoret]]
 Keiser Friedrich elas 77-aastaseks ning oleks võib-olla valitsenud [[16. sajand]]inigi, kuid 1493 amputeeriti tal [[gangreen]]i tõttu jalg ning ehkki ta kosus sellest üllatavalt hästi, suri ta vaid paar kuud hiljem ootamatult. Kas selles oli põhisüü toonaste algeliste vahenditega läbi viidud operatsioonil, pole teada.
+==Isiklikku==
 Friedrich III märgistas pea kõike endale kuuluvat [[monogramm]]iga [[AEIOU]]. Selle tõlgendus lühendina [[ladina keel|ladinakeelsest]] lausest "''Austria est imperare orbi universo''" ("Austria saatuseks on valitseda maailma") on küsitav, sest Friedrich hakkas seda kasutama juba väga noorena, kui Austria oli jaotatud mitme Habsburgide liini vahel ja polnud tõenäoline, et maa võiks tõusta Euroopa tugevaimate riikide hulka. Seda ongi tõlgendatud ka muudel viisidel, kuid ikka ladinakeelse lühendina.
@@ 23. rida: / 25. rida: @@
 *Christopher ([[1454]]–[[1455]])
-*[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian]] ([[1459]]-[[1519]])
+*[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian]] ([[1459]]-[[1519]]), [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] (1493–1519) [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]
 *Helen ([[1460]]–[[1461]])
 *[[Kunigunde (Austria)|Kunigunde]] ([[1465]]-[[1520]])
@@ 29. rida: / 31. rida: @@
 {{algus}}
-{{eelnev-järgnev 3-3-1|eelnev1=[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]|nimi1=[[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keiser]]|aeg1=[[1440]]–[[1493]]|järgnev=[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]|eelnev2=[[Ladislaus Postumus]]|nimi2=[[Austria riigipeade loend|Austria valitseja]]|aeg2=[[1457]]–1493|eelnev3=[[Ernst Raudne]]|nimi3=[[Steiermargi hertsog]]|aeg3=[[1424]]–1493}}
+{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]|nimi=[[Saksa kuningas]]|aeg=[[1440]]–[[1486]]|järgnev=[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]}}
+{{eelnev-järgnev 3-3-1|eelnev1=[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]|nimi1=[[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keiser]]|aeg1=[[1452]]–[[1493]]|järgnev=[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]|eelnev2=[[Ladislaus Postumus]]|nimi2=[[Austria riigipeade loend|Austria valitseja]]|aeg2=[[1457]]–1493|eelnev3=[[Ernst Raudne]]|nimi3=[[Steiermargi hertsog]]|aeg3=[[1424]]–1493}}
 {{lõpp}}
@@ 35. rida: / 38. rida: @@
 [[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]]
 [[Kategooria:Austria monarhid]]
+[[Kategooria:Austria hertsogid]]
 [[Kategooria:Sündinud 1415]]
 [[Kategooria:Surnud 1493]]