Viimsi vald: erinevus redaktsioonide vahel
Vallavanema nime, alates maist on vallavanem Alvar Ild. |
→Rahvastik: diagramm |
||
28. rida: | 28. rida: | ||
==Rahvastik== |
==Rahvastik== |
||
{| class="wikitable" |
{| class="wikitable" |
||
!Aasta |
!Aasta |
||
!Arvestuslik rahvaarv<br><small>1. jaanuari seisuga<br>Statistikaameti andmetel</small><ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> |
!Arvestuslik rahvaarv<br><small>1. jaanuari seisuga<br>Statistikaameti andmetel</small><ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> |
||
83. rida: | 83. rida: | ||
|17 229 |
|17 229 |
||
|16 483<ref>[http://www.viimsivald.ee/index.php?id=10863 Viimsi valla koduleht] <small>30.06.2010 seisuga</small></ref> |
|16 483<ref>[http://www.viimsivald.ee/index.php?id=10863 Viimsi valla koduleht] <small>30.06.2010 seisuga</small></ref> |
||
|} |
|||
{| class="wikitable" |
|||
! Rahvaarvu muutus, 2001-2016* |
|||
|- |
|||
| {{Rahvaarvu muutumine|Q993014}} |
|||
|- |
|||
| * 1. jaanuarist 2016 on Statistikaametis kasutusel uus rahvaarvu arvutamise metoodika ja inimeste elukoha allikas, mida tuleb muutuste analüüsimisel arvestada. Elukohaks on isikute rahvastikuregistrijärgne elukoht.<br/> Allikas: Sttatistikaamet |
|||
|} |
|} |
||
Redaktsioon: 8. september 2016, kell 21:51
See artikkel räägib praegusest vallast; endise valla kohta vaata artiklit Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond). |
Viimsi vald | |
---|---|
| |
Pindala: 72,8 km² | |
Elanikke: 22 472 (1.01.2023)[1] | |
Rahvastikutihedus: 309 in/km² | |
EHAKi kood: 0890[2] | |
Keskus: Viimsi | |
Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Tiirloodi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.
Viimsi vallavanem on 2015. aasta maist Alvar Ild.
Asustus
Viimsi vallas on 2 alevikku ja 20 küla.
Alevikud
Külad
Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lõunaküla (Storbyn), Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tagaküla (Bakbyn), Tammneeme, Väikeheinamaa (Lillängin), Äigrumäe.
Loodus
Rahvastik
Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel[3] |
Arvestuslik rahvaarv (arvestatud rännet) 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel[3] |
Rahvastikuregistri järgi |
---|---|---|---|
2001 | 8012 | 8057 | |
2002 | 8049 | 9392 | |
2003 | 8134 | 10 660 | |
2004 | 8209 | 11 257 | |
2005 | 8409 | 12 022 | |
2006 | 8541 | 13 522 | |
2007 | 8541 | 14 743 | 14 346 |
2008 | 8705 | 15 876 | 15 009[4] |
2009 | 8868 | 16 593 | 15 867[5] |
2010 | 9070 | 17 229 | 16 483[6] |
Rahvaarvu muutus, 2001-2016* |
---|
* 1. jaanuarist 2016 on Statistikaametis kasutusel uus rahvaarvu arvutamise metoodika ja inimeste elukoha allikas, mida tuleb muutuste analüüsimisel arvestada. Elukohaks on isikute rahvastikuregistrijärgne elukoht. Allikas: Sttatistikaamet |
Ajalugu
Viimsi poolsaare vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 3. ja 4. sajandist. Need tulid päevavalgele 1990 muinaskalmete väljakaevamistel Pärnamäel, kus avastati üle 200 muinasleiu.
Vanimad kirjalikud teated Viimsi kohta on “Taani hindamisraamatus” 1241. Esmakordselt märgitakse seal nn Suures Eestimaa nimistus Revala kihelkonna Jõelähtme kirikuringkonnas seitsmeadramaalist küla – Uainra (hääldus: Vianra, Viama).
1219 ristiti külaelanikud Taani vallutajate poolt.
Haabneemet on esimest korda mainitud 1271 (Apones), Miidurannat 1588 (Mitorannes). Haabneeme asutati rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel. Keskajal asustasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus.
Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. Liivimaa Ordu eraldas (müüs) Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning klooster rajas Viimsi põlisküla maadele mõisa. Pärast kloostri hävitamist 1577 kuulus mõis Rootsi kroonule, alates 1629 Tallinna bürgermeistrile Otto Derenhtalile. 1882 ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt.
Viimsi vald asutati Viimsi rahva tahtel Viimsi valla asutamiskoosolekul 26. jaanuaril 1919 ja EV Ajutise Valitsuse loal. Valla koosseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla. Valla piires elas 1258 elanikku.
Viimsi vald eraldati 1919 Nehatu vallast ja kaotati 1939 seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 20. detsembril 1990 taastati valla omavalitsuslikud õigused.
Pirita küla (211 ha ja 170 elanikuga) liideti 7. jaanuaril 1923 Tallinnaga.
Viimsi külanõukogu sai 20. detsembril 1990 esimesena Harjumaal taas valla õigused ja staatuse.
Viimsi valla sõprusvallad on Ylivieska Soomes ja Täby vald Rootsis.
Viimsi mõisas tegutseb tänapäeval Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum.
Sõpruslinnad
Viimsi vallal on väljaspool Eestit järgmised sõpruslinnad ja -vallad:
Pilte
-
Aksi kivine rand
-
Kiviriidad Naissaarel
-
Viimsi mõisa peahoone
Vaata ka
Viited
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.07.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ 3,0 3,1 Statistikaameti koduleht
- ↑ Viimsi valla koduleht 30.04.2008 seisuga
- ↑ Viimsi valla koduleht 30.06.2009 seisuga
- ↑ Viimsi valla koduleht 30.06.2010 seisuga
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viimsi vald |
- Viimsi valla koduleht
- Dannar Leitmaa. Mania grandiosa Viimsis: valda võib tulla 60-korruseline pilvelõhkuja EPL, 14. jaanuar 2009