Rannakaitsepatarei nr 315: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 69. rida: | 69. rida: | ||
*[[Peeter Suure merekindlus]]e [[rannikupatarei nr 43]] (IV-305 mm suurtükkidega) |
*[[Peeter Suure merekindlus]]e [[rannikupatarei nr 43]] (IV-305 mm suurtükkidega) |
||
*[[Türju rannikupatarei (1940)]] (IV-305 mm suurtükkidega) |
*[[Türju rannikupatarei (1940)]] (IV-305 mm suurtükkidega) |
||
[[Rannikupatarei nr 470]] (IV-180 mm suurtükkidega) |
*[[Rannikupatarei nr 470]] (IV-180 mm suurtükkidega) |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 4. september 2016, kell 12:45
| Rannakaitsepatarei nr 315 | ||
| Kaliiber | 180 mm | |
| Laskekaugus | 38 km | |
| Raua pikkus | mm | |
| Lukumehhanismi kaal | kg | |
| Toru kaal koos lukustusega | kg | |
| Kogu torni kaal | tonni | |
| Meeskond | inimest | |
| Lahingukomplekt | ||
| Laskekiirus | ||
| Vertikaalne laskesektor | ||
| Horisontaalne laskesektor | ||
Rannakaitsepatarei nr 315 on 1941. aastal Saaremaale Sõrvele Torgu valda rajatud Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei.
Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tallinna mereväebaas
Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka Stebeli patareiks kapten Aleksandr Stebeli järgi, kes oli selle patarei esimene komandör.[1]
Rannakaitsepatarei
Patarei on relvastatud kahe 180 mm paarissuurtükiga kinnises tornis, nagu ka Hiiumaal rannakaitsepatarei nr 316 ja Osmussaarel rannakaitsepatarei nr 314.[2]
Patarei juurde pöörab tee Sääre–Kaugatuma maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub patarei komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist obelisk. Seal on säilinud patarei tulejuhtimistorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka mitmesuguste muude hoonete varemeid.[3]
Patareis oli komandopunkt, kaks suurtükitorni, tulejuhtimistorn, katlamaja ja sõjaväelinnak. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele.
Patarei võttis osa lahingutest Kura kurgus ja Sõrve poolsaare kaitsmisest Nõukogude vägede poolt 1941. aastal. Kui Nõukogude väed hülgasid patarei ehitised, lakkas töötamast veeärastussüsteem ja ehitised täitusid veega.[4]
Pärast Teist maailmasõda
1945. aastal tehti endisest rannikupatareist nr 315 ilma relvadeta õppepatarei nr 360.
Vaata ka
- Peeter Suure merekindluse rannikupatarei nr 43 (IV-305 mm suurtükkidega)
- Türju rannikupatarei (1940) (IV-305 mm suurtükkidega)
- Rannikupatarei nr 470 (IV-180 mm suurtükkidega)
Viited
- ↑ "Torgu vald käib kahuriaugu pärast kohtunikuga kohut", Postimees, 8. aprill 2004
- ↑ Politsei tabas ajaloolise suurtükitoru vargad
- ↑ "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"
- ↑ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-stebeli-patarei-komandopunkt-valgub-taas-vett-tais?id=33139265&l=fplead "FOTOD: Stebeli patarei komandopunkt valgub taas vett täis". 11. september 2010
Arhivaalid Eesti Riigiarhiivi Saare Maa-arhiivis
- SAMA.451.2.100427. 6914 Sääre küla, Stebeli patarei
Välislingid
- Pilte Stebeli rannakaitsepatareist
- "Huvi Stebeli patarei rentimise vastu on väike" Meie Maa, 25. aprill 2000
- Ain Lember: "Torgu vald rendib Stebeli patarei Alver Sagurile" Oma Saar, 13. veebruar 2009
- Oliver Rand: "Sõrvest leiti I maailmasõja aegne haruldane kahurialus" Meie Maa, 24. juuli 2009
- Alver Kivi: "Tühjaks pumbatud Stebeli komandopunkt kummutas müüdid" Meie Maa, 13. september 2010
- "Stebeli patarei komandopunkt valgub taas vett täis" Delfi, 14. september 2010
- Rita Loel: "Stebeli patarei võib minna militaarmuuseumile" Saarte Hääl, 21. aprill 2011