Perestroika

Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.

Laiemas tähenduses mõeldakse perestroika all Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos.

Iseloomustus

Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ja vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu. Mingil määral hakati tekitama ja kaasama eraettevõtlust (kooperatiivid), mis oli enne olnud peaaegu keelatud.

Hakkas ilmuma uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu. Ideoloogiline surve, parteiline järelevalve ajakirjanduse ja kirjanduse väljaandmise üle ja tsensuur samal ajal ei lõdvenenud, muudeti ainult järelevalve vorme ja surve avaldamise viise.

Tugevnes vastupanu. Ajaloolase Mati Grafi sõnul sai eestikeelne ajakirjandus 1987. aastal "olla üha avameelsem, kergitada ühe eesti rahva n-ö valupunkti teise järel. Enam julgemalt tegid seda ajakirjad Vikerkaar ja Looming, ajalehed Edasi ning Sirp ja Vasar. Ajakirjandus kippus parteilise kontrolli alt välja libisema, tekitama peavalu nii Valgele Majale [= EKP Keskkomiteele] kui ka Glavlitile, "organitest" [= KGB] rääkimata."

Eestis oli perestroika-perioodi üks tulemusi rahvusteadvuse kasv, mis viis muuhulgas Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemiseni kaheks tiivaks.

Vaata ka

• Glasnost
• Loomeliitude ühispleenum
• Loomeliitude kultuurinõukogu
• IME
• Hirvepargi miiting
• Balti kett

Kirjandus

• Mati Graf. Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-53-2

Välislingid

• Vaapo Vaher. Legendid loomeliitude pleenumeist Luup nr 7 (64), 6. aprill 1998.