Arutelu:Perestroika

Kategooria "Vene keele laensõnad" tarbetuse ja valesuse üle on küllalt põhjendusi esindatud. Andres 20. aprill 2008, kell 10:31 (UTC)

Palun mitte kasutada põhjendamatult sõna "sodimine". Andres 20. aprill 2008, kell 10:32 (UTC)

Kategooria Eesti NSV on siin mittevajalik, sest seda hõlmab kategooria Nõukogude Liit. Perestroika toimus kõigis liiduvabarikides, seega pole põhjendatud ühe esiletõstmine. --Metsavend 20. aprill 2008, kell 10:38 (UTC)

Baltikumist alanud liikumine, millele - mis liikumine? -- Ahsoous 20. aprill 2008, kell 13:40 (UTC)

Baltikumist alanud rahvuslik ja rahvarinde liikumine, millele järgnesid ka teised liiduvabariigid, oli üks põhjustest, mis viisid 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni.

Rahvarinne oli loodud perestroika toetuseks, nagu nimigi ütles, ja oli mõeldud Gorbatšovi poliitika toetamiseks NSV Liidu päästmiseks ettevõetud reformide teostamisel. Välja võetud. 88.196.28.229 8. august 2014, kell 17:26 (EEST)

Oleks vaja ära näidata ka perestroika vastuolulisus: näiteks tsensuur Eestis muutus hoopiski tugevamaks. Perestroika algne mõte oli N. Liidu päästmine. --Vikker 25. aprill 2009, kell 05:31 (UTC)

Kui oskad, siis tee seda. Andres 25. aprill 2009, kell 05:44 (UTC)

---

Peatükis "Iseloomustus" oli varem niisugune sisu:

Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ja vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu. Mingil määral hakati tekitama ja kaasama eraettevõtlust (kooperatiivid), mis oli enne olnud peaaegu keelatud.

Hakkas ilmuma uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu. Ideoloogiline surve, parteiline järelevalve ajakirjanduse ja kirjanduse väljaandmise üle ja tsensuur samal ajal ei lõdvenenud, muudeti ainult järelevalve vorme ja surve avaldamise viise.

Tugevnes vastupanu. Ajaloolase Mati Grafi sõnul sai eestikeelne ajakirjandus 1987. aastal "olla üha avameelsem, kergitada ühe eesti rahva n-ö valupunkti teise järel. Enam julgemalt tegid seda ajakirjad Vikerkaar ja Looming, ajalehed Edasi ning Sirp ja Vasar. Ajakirjandus kippus parteilise kontrolli alt välja libisema, tekitama peavalu nii Valgele Majale [= EKP Keskkomiteele] kui ka Glavlitile, "organitest" [= KGB] rääkimata."

Eestis oli perestroika-perioodi üks tulemusi rahvusteadvuse kasv, mis viis muuhulgas Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemiseni kaheks tiivaks.

Minu meelest tuleks endine ja praegune sisu muuta. Andres (arutelu) 25. mai 2017, kell 22:50 (EEST)