Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Lisatud 142 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
==Tekstuur==
[[Image:Olivine basalt2.jpg|thumb|right|[[Vesikulaarne tekstuur|Vesikulaarne]] basalt roheliste [[oliviin]]i fenokristallidega.]]
Basaldi [[Kivimi tekstuur|tekstuur]] on eralduvate [[gaas]]ide tõttu tihti poorne ehk [[Vesikulaarne tekstuur|vesikulaarne]]. Gaaside eraldumisest tekkinud tühikuid nimetatakse [[Vesiikul (geoloogia)|vesiikuliteks]]. Väga vesikulaarse basaldi tekstuuri nimetatakse [[Šlakiline tekstuur|šlakiliseks]] ja vastavat kivimit [[Šlakk|šlakiks]]. Peamiselt šlakist koosnevad näiteks [[šlakikoonus]]ed. Mõnikord on vesiikulid ühes suunas väljavenitatud, mis viitab sellele, et basaltne [[laava]] oli nende tekke ajal liikuvas ehk voolavas olekus. Sellist tekstuuri nimetatakse direktiivseks ehk [[Suunatud tekstuur|suunatud tekstuuriks]]. Kui vesiikulid on väga peened, nimetatakse tekstuuri peenvesikulaarseks, suure läbimõõduga vesiikulite korral aga jämevesikulaarseks. See, kas kivim on peenvesikulaarne, jämevesikulaarne või lihtsalt vesikulaarne sõltub suuresti teda hindava petroloogi kogemustest ja süsteemist, mille ta endale on loonud. Üldjoontes võib peenvesikulaarseks nimetada basalti, mille vesiikulite diameeter ei ületa paari millimeetrit ja jämevesikulaarseks siis kui vesiikulite läbimõõt ületab sentimeetrit. Vesiikulid on tihti täitunud mõne teise mineraaliga. Selliseid mineraale nimetatakse [[Sekundaarne mineraal|sekundaarseiks]], sest nad ei ole tekkinud samaaegselt basaldi tardumisega, vaid on moodustunud hiljem. Kui vesiikulite sisepinnad on kaetud mineraalide [[Druus|mikrodruusidega]], nimetatakse tekkinud tekstuuri [[Miarooliline tekstuur|miarooliliseks]]. Kui aga vesiikulid on üleni täitunud mineraalse massiga, on tegemist [[mandelkivitekstuur]]iga. Sagedasimad mandelkivitekstuuri moodustavad mineraalid on [[kaltsiit]], [[tseoliit]] ja ränioksiid [[kvarts]]i, [[Ahhaat|ahhaadi]] või [[kaltsedon]]i kujul. Basaldis on tihti teiste kivimite tükke, mida nimetatakse [[ksenoliit]]ideks. Nad on näiteks laavavoolu poolt maapinnalt kaasahaaraud ja hiljem basaldiks tardunud laavavoolu sisse jäänud võõrkivid. Purununud ja hiljem taas kokku [[Tsementeerumine (geoloogia)|tsementeerunud]] basalti nimetatakse [[Bretša|basaltbretšaks]]. Paljud struktuuri ja tekstuuriterminid ei välista üksteist. Ühe basaltse kivimi makroskoopiline kirjeldus võiks välja näha järgnev: porfüürilise struktuuriga afaniitse põhimassiga vesikulaarne kohati mandelkivitekstuur kaltsiidiga šlakiliste ksenoliitidega hüdrotermaalselt muutunud limoniidistunud pinnaga iddingsiitne oliviinbasaldi [[veeris]].
 
Vesiikulid on tihti täitunud mõne teise mineraaliga. Selliseid mineraale nimetatakse [[Sekundaarne mineraal|sekundaarseiks]], sest nad ei ole tekkinud samaaegselt basaldi tardumisega, vaid on moodustunud hiljem. Kui vesiikulite sisepinnad on kaetud mineraalide [[Druus|mikrodruusidega]], nimetatakse tekkinud tekstuuri [[Miarooliline tekstuur|miarooliliseks]]. Kui aga vesiikulid on üleni täitunud mineraalse massiga, on tegemist [[mandelkivitekstuur]]iga. Sagedasimad mandelkivitekstuuri moodustavad mineraalid on [[kaltsiit]], [[tseoliit]] ja ränioksiid [[kvarts]]i, [[Ahhaat|ahhaadi]] või [[kaltsedon]]i kujul.
 
Basaldis on tihti teiste kivimite tükke, mida nimetatakse [[ksenoliit]]ideks. Nad on näiteks laavavoolu poolt maapinnalt kaasahaaraud ja hiljem basaldiks tardunud laavavoolu sisse jäänud võõrkivid. Purununud ja hiljem taas kokku [[Tsementeerumine (geoloogia)|tsementeerunud]] basalti nimetatakse [[Bretša|basaltbretšaks]].
 
Paljud struktuuri ja tekstuuriterminid ei välista üksteist. Ühe basaltse kivimi makroskoopiline kirjeldus võiks välja näha järgnev: porfüürilise struktuuriga afaniitse põhimassiga vesikulaarne kohati mandelkivitekstuur kaltsiidiga šlakiliste ksenoliitidega hüdrotermaalselt muutunud limoniidistunud pinnaga iddingsiitne oliviinbasaldi [[veeris]].
 
==Koostis==
==Lasumuskehad==
[[Pilt:Kipuka1.jpg|thumb|right|Laavavool ja sellest ümbritsetud [[kipuka]] [[Kilauea vulkaan]]i [[jalam]]il.]]
[[Pilt:Pahoehoe-iceland.JPG|pisi|Tüüpiline basaltse pahoehoe-laava voolutekstuur. Tardunud [[köislaava]] Põhja-Islandi kõrgustikul.]]
Basalt on [[Purskekivim|vulkaaniline kivim]] ja on seega maapinnale jõudnud [[Vulkaan|vulkaanilõõrist]]. Vahel võib basalt tarduda ka maapinnalähedastes lõhedes, kuid sellisel juhul võib tegemist olla ka basaltse koostise, kuid jämedateralisema struktuuriga [[diabaas]]iga. Basalt moodustab [[laavavool]]usid, sest on madala [[Ränioksiid|ränioksiidisisalduse]] tõttu suhteliselt vedel. Vedel on laava siiski võrreldes [[Happeline kivim|happelisemate]] ehk ränirikkamate vulkaaniliste produktidega, kuid veest on laava umbes tuhat korda [[Viskoossus|viskoossem]]. Laavavoolud jagatakse [[aa-laava]]ks, [[pahoehoe]]ks ja [[padilaava]]ks. Laavavoolud võivad katta väga ulatuslikke alasid, moodustades [[laavaplatoo]]sid. Padilaavad on väga ulatusliku levikuga, kuid neid tuntakse tavaliselt kõige vähem, sest näha on neid suhteliselt raske. Seda seetõttu, et erinevalt aa-laavast ja pahoehoe laavast moodustub padilaava veealustes tingimustes. Padilaavast koosnev basaldikiht on osa [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]]. Pahoehoe üks vorme – [[köislaava]] koosneb köisjatest laavavorpidest, mis on moodustunud laava pinna jahtudes ja tahenedes, sel ajal kui vedelam siseosa kiiremini edasi liikudes pealmise kooriku rulli lükkab. Kooriku edasisel jahtumisel muutub ta rabedamaks ja võib puruneda, mille käigus tekib teravaservaline rahnlaava ehk aa-laava. Laava jahtudes võivad tekkide prismalaadsed sambad, mida nimetatakse [[sammasbasalt]]. Sellised vormid võivad olla väga efektsed ja on tihti andnud alust mitmesugustele legendidele, heaks näiteks on ''[[Giant's Causeway]]'' [[Põhja-Iirimaa]]l. Sambad on enamasti heksagonaalsed ehk kuuetahulised ja kuni poolemeetrise läbimõõduga.
 
 
==Vaata ka==
{{Commons|Category:Basalt|Basalt}}
*[[Kivimite loend]]
*[[Leelisbasalt]]
 
==Välislingid==
{{Commons|Category:Basalt|Basalt}}
*[http://ads.harvard.edu/books/bvtp/ Basaltic Volcanism on the Terrestrial Planets – 1981. aastal koostatud mahukas ülevaade basaldist.]
 

Navigeerimismenüü