Albiit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Albiit
Albite2.jpg
Omadused
Keemiline valemNaAlSi3O8
Mineraaliklasskarkass-silikaadid
Molekulmass263,02
Värvusvalge, hall, rohekashall, sinakasroheline
Tihedus (g/cm³)2,61...2,63
Kõvadus7
Lõhenevushea kahesuunaline
Süngooniatrikliinne
Punktigrupptrikliinne pinakoidaalne
Kriipsvalge
Kaksistumineväga tavaline
Murdepindebatasane
Läigeklaasi
Kristallooptilised omadused
Optiline telgkaheteljeline
Optiline märkpositiivne
Kaksikmurdumine0,0090...0,0100
Reljeefmadal
Pleokroismpuudub
Interferentsvärvusedesimest järku valge või hall
nα1,528...1,533
nβ1,532...1,537
nγ1,538...1,542

Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.

Et albiit on otspunktiks nii plagioklassi kui ka leelispäevakivi seeriale, on teda loetud nende mõlema hulka kuuluvaks. Enamasti käsitletakse albiiti siiski koos plagioklassidega. Kuni 10% albiidi kristallstruktuuris olevast naatriumist võib olla asendunud kaltsiumiga. Suurema kaltsiumisisaldusega plagioklassi nimetatakse oligoklassiks.

Albiit on tavaline mineraal paljude tard- ning moondekivimite seas. Suurte kristallidena võib ta esineda hüdrotermaalsetes lõhedes. Albiiti leidub ka päevakivirikkas liivakivis ehk arkoosis. K-päevakivi mikrokliini kristallstruktuur on stabiilne kõrgel kristalliseerumistemperatuuril. Madalatel temperatuuridel toimub aga tahke lahuse lagunemine, mille käigus tekivad kaaliumirikkas mineraalis naatriumist rikastunud albiidist eraldised. Sellist nähtust nimetatakse pertiidistumiseks.

Mineraali nimi tuleb ladinakeelsest sõnast albus, mis tähendab 'valge'.

Valged jooned mineraalis on albiidist eraldised kaaliumirikkas mikrokliinis (pertiitne struktuur). Pildil kujutatu laius tegelikkuses on umbes 5 cm.