Attila: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
P Kasutaja GifTagger asendas pildi Empire_of_Attila.gif pildiga Empire_of_Attila.png. Põhjus: Replacing GIF by exact PNG duplicate..
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[File:Empire_of_Attila.png|pisi|Attila [[Hunnide impeerium]]]]
[[File:Empire_of_Attila.png|pisi|Attila [[Hunnide impeerium]]]]
'''Attila''' ([[gooti keel]]es tähendab "Isakest", [[saksa keel|saksa]] ''Etzel'', [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Atli'' või ''Atle'', kutsutud ka '''Jumala vitsaks'''; umbes [[406]] – [[453]]) oli [[hunnid]]e [[hõimuliit|hõimuliidu]] juht [[434]]-453 (algul koos venna [[Bleda]]ga, aastast [[445]], pärast venna tapmist, üksi).
'''Attila''' ([[gooti keel]]es tähendab "isakest", [[saksa keel|saksa]] ''Etzel'', [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Atli'' või ''Atle'', kutsutud ka '''Jumala vitsaks'''; umbes [[406]] – [[453]]) oli [[hunnid]]e [[hõimuliit|hõimuliidu]] juht [[434]]–453 (algul koos venna [[Bleda]]ga, aastast [[445]], pärast venna tapmist, üksi).


Resideeris [[Pannoonia]]s (praegune [[Ungari ajalugu|Ungari]]). Laiendas hunnide hõimuliitu [[Volga]]st ja [[Kaukaasia]]st [[Rein]]ini ja [[Taani]]st [[Doonau]]ni.
Resideeris [[Pannoonia]]s (praegune [[Ungari ajalugu|Ungari]]). Laiendas hunnide hõimuliitu [[Volga]]st ja [[Kaukaasia]]st [[Rein]]ini ja [[Taani]]st [[Doonau]]ni.


[[451]]. aastal tungisid hunnid [[Gallia]]sse, Attila sai [[Katalaunia lahing]]us [[Aetius]]e juhitud [[Rooma riik|roomlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] liiduväelt lüüa (seda vaid lääne-roomlaste jutu järgi {{lisa viide}}).
[[451]]. aastal tungisid hunnid [[Gallia]]sse, Attila sai [[Katalaunia lahing]]us [[Aetius]]e juhitud [[Rooma riik|roomlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] liiduväelt lüüa (seda vaid lääneroomlaste jutu järgi {{lisa viide}}).


[[452]]. aastal laastas Attila [[Itaalia]]t, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] käest (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda).
[[452]]. aastal laastas Attila [[Itaalia]]t, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] käest (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda).
14. rida: 14. rida:
== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
* [[Patrick Howarth]], “Attila, hunnide kuningas. Inimene ja müüt”. Inglise keelest tõlkinud [[Epp Tamm]], [[Olion]], [[Tallinn]] [[2000]]
* [[Patrick Howarth]], “Attila, hunnide kuningas. Inimene ja müüt”. Inglise keelest tõlkinud [[Epp Tamm]], [[Olion]], [[Tallinn]] [[2000]]
* [[Felix Dahn]], “Attila” (ajalooline romaan rahvaste rändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud [[Uno Liivaku]]. [[Monokkel (kirjastus)|Monokkel]], Tallinn [[2005]]
* [[Felix Dahn]], “Attila” (ajalooline romaan rahvaste rändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud [[Uno Liivaku]]. [[Monokkel (kirjastus)|Monokkel]], Tallinn [[2005]]
* Lev Gumiljov "Euraasia rütmid" (tõlketa eesti keelde)
* Lev Gumiljov, "Euraasia rütmid" (tõlketa eesti keelde)


[[Kategooria:Väejuhid]]
[[Kategooria:Väejuhid]]

Redaktsioon: 31. detsember 2015, kell 00:19

 See artikkel räägib hunnide juhist; Giuseppe Verdi ooperi kohta vaata artiklit Attila (ooper)

Attila Hunnide impeerium

Attila (gooti keeles tähendab "isakest", saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Resideeris Pannoonias (praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ja Taanist Doonauni.

451. aastal tungisid hunnid Galliasse, Attila sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa (seda vaid lääneroomlaste jutu järgi [viide?]).

452. aastal laastas Attila Itaaliat, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst Leo I käest (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda).

Attila suri ootamatult aasta hiljem (legend pajatab, et abielurõõmude ajal). Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454). Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised liitlased hunnide vastu.

Kirjandus