Liiva raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
35. rida: | 35. rida: | ||
*[http://raudtee.eu/?main=1&sub=22&stat=107&tlink=81 Liiva jaam Eesti kitsarööpmeliste raudteede lehel] (allikas) |
*[http://raudtee.eu/?main=1&sub=22&stat=107&tlink=81 Liiva jaam Eesti kitsarööpmeliste raudteede lehel] (allikas) |
||
* [http://railwayz.info/photolines/station/6122 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') |
|||
* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8771 Jaamahoone kultuurimälestiste riiklikus registris] |
|||
* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8772 Veetorn kultuurimälestiste riiklikus registris] |
|||
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Tallinn-Väike]] | päis=Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Liiva | järgnev=[[Männiku raudteepeatus|Männiku]]}} |
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Tallinn-Väike]] | päis=Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Liiva | järgnev=[[Männiku raudteepeatus|Männiku]]}} |
Redaktsioon: 24. detsember 2015, kell 09:59
Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.
Liiva raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 7 kilomeetri kaugusel. Jaamas peatuvad Edelaraudtee reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi, Pärnu, Lelle ja Rapla suunas), kokku umbes 20 väjumist päevas.
Liiva peatusele eelneb kõikidel Tallinnast väljuvatel raudteeliinidel Tallinn-Väike ning järgneb Männiku (välja arvatud Viljandi kiirrongide puhul, kus järgnev on Saku).
Liiva raudteejaamas on kaks madalat perrooni. Rong sõidab Balti jaamast Liivale umbes 15 minutit.
Jaamas paikneb seitse raudteeharu. Tõsi, aegade jooksul on nende koguarv vähenenud (näiteks harutee Liiva jaamast üle Kalmistu tee laoplatsile).
Ajalugu
Kuni 1971. aastani oli jaamas kitsarööpmeline raudtee.
1913–1971 algas jaamahoone ja veetorni vahelt Liiva–Nõmme-Väikse raudteelõik, mis oli kuni 1962 aastani osa Liiva–Vääna raudteest. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli Rahumäe viadukt üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu Rahumäe kitsarööpmelise jaama juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena ja sellel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.
Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel Valdeku raudteepeatus.
Jaamahoone
Liiva jaamahoone valmis 1917. aastal Peeter Suure Merekindluse raudtee tüüpkavandi järgi. Praeguse laiarööpmelise raudtee lääneküljel asub ühes jaamahoonega ka 1917. aastal valminud veetorn. Jaamahoone kuulub Edelaraudteele ja on tänaseni kasutuses.
Pilte
-
Liiva raudteejaam
-
Liiva raudteejaam vaatega lõunasse
-
Liiva raudteejaam vaatega põhja
-
Liiva raudteejaama veetorn, ehitatud 1917. aastal, vaade 2011. aastal
Välislingid
- Liiva jaam Eesti kitsarööpmeliste raudteede lehel (allikas)
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
- Jaamahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
- Veetorn kultuurimälestiste riiklikus registris
Eelnev peatus | Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel | Järgnev peatus |
Tallinn-Väike | Liiva | Männiku |