Hans von Seeckt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:
Hans von Seeckt alustas teenistust [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] sõjaväes [[1885]]. aastal 18-aastasena. Tema andeid sõjaväejuhtimises ja strateegilise juhtimise oskusi märgati varakult ning juba [[1899]]. aastal edutati ta juba [[leitnant|leitnandi]] auastmes [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägede [[Kindralstaap]]i.
Hans von Seeckt alustas teenistust [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] sõjaväes [[1885]]. aastal 18-aastasena. Tema andeid sõjaväejuhtimises ja strateegilise juhtimise oskusi märgati varakult ning juba [[1899]]. aastal edutati ta juba [[leitnant|leitnandi]] auastmes [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägede [[Kindralstaap]]i.


Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta {{kas|[[polkovnik]]uks}}. Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse [[Läänerinne (Saksamaa Keisririik)|Läänerindele]] Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks. III korpus kuulus [[Alexander von Kluck]]i juhitud [[1. armee (Saksamaa Keisririik)|1. armee]] koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seekt [[Prantsusmaa]] vallutamise strateegilise sõjaplaani<ref>[http://www.firstworldwar.com/bio/seeckt.htm Who's Who - Hans von Seeckt]</ref>.
Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta {{kas|[[polkovnik]]uks}}. Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse [[Läänerinne (Saksamaa Keisririik)|Läänerindele]] Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks. III korpus kuulus [[Alexander von Kluck]]i juhitud [[1. armee (Saksamaa Keisririik)|1. armee]] koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seeckt [[Prantsusmaa]] vallutamise strateegilise sõjaplaani<ref>[http://www.firstworldwar.com/bio/seeckt.htm Who's Who - Hans von Seeckt]</ref>.


Pärast [[kindralmajor]]iks edutamist suunati von Seekt [[August von Mackensen]]i juhitava [[11. armee Saksamaa Keisririik)|11. armee]] staabiülemaks [[Idarinne (Saksamaa Keisririik)|Idarindele]]. Von Seekt osales 1915. aasta maikuus toimunud eduka Saksa vägede [[Gorlice]] [[pealetung]]ioperatsiooni väljatöötamises, mille eest teda autasustati [[Pour le Merite]] ordeniga.
Pärast [[kindralmajor]]iks edutamist suunati von Seeckt [[August von Mackensen]]i juhitava [[11. armee Saksamaa Keisririik)|11. armee]] staabiülemaks [[Idarinne (Saksamaa Keisririik)|Idarindele]]. Von Seeckt osales 1915. aasta maikuus toimunud eduka Saksa vägede [[Gorlice]] [[pealetung]]ioperatsiooni väljatöötamises, mille eest teda autasustati [[Pour le Merite]] ordeniga.


1915. aasta sügisel kavandas ta ka [[Serbia]] pealetungioperatsiooni, kuid pärast kindral [[Aleksei Brussilov|Aleksei Brussilovi]] juhitava Venemaa vägede eduka [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]] tulemusena [[Austria-Ungari]] vägede taganemist ja kaost määrati vägede võitlusvõime taastamiseks erinevate väekoondiste staabiülema ametikohale.
1915. aasta sügisel kavandas ta ka [[Serbia]] pealetungioperatsiooni, kuid pärast kindral [[Aleksei Brussilov|Aleksei Brussilovi]] juhitava Venemaa vägede eduka [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]] tulemusena [[Austria-Ungari]] vägede taganemist ja kaost määrati vägede võitlusvõime taastamiseks erinevate väekoondiste staabiülema ametikohale.


Pärast Austria-Ungari vägede reorganiseerimist määrati von Seekt Saksamaa teise liitlase [[Ottomani impeerium]]i vägede juurde taastama nende võitlusvõimelisust ning aktiivset osavõttu sõjategevusest, kuid sõja lõpu ja Ottomani impeeriumi alistumise tõttu jäi ülesanne täitmata.
Pärast Austria-Ungari vägede reorganiseerimist määrati von Seeckt Saksamaa teise liitlase [[Ottomani impeerium]]i vägede juurde taastama nende võitlusvõimelisust ning aktiivset osavõttu sõjategevusest, kuid sõja lõpu ja Ottomani impeeriumi alistumise tõttu jäi ülesanne täitmata.


==Pärast I maailmasõda==
==Pärast I maailmasõda==
Pärast Saksamaa poolset sõjakaotust ning rahulepingu sõlmimist [[Versailles' rahu]] sõlmimist astus Saksamaa kindralstaabi ülemjuhtaja [[Paul von Hindenburg]] tagasi ning rahulepingu alusel lubatud Saksamaa 100 000 sõjaväe staabiülemaks määrati Hans von Seekt.
Pärast Saksamaa poolset sõjakaotust ning rahulepingu sõlmimist [[Versailles' rahu]] sõlmimist astus Saksamaa kindralstaabi ülemjuhtaja [[Paul von Hindenburg]] tagasi ning rahulepingu alusel lubatud Saksamaa 100 000 sõjaväe staabiülemaks määrati Hans von Seeckt.


Versailles' rahulepingu tingimustest kõrvale hiilides sõlmis von Seekt sõjalise arengu ja koostöö kokkuleppe samuti rahvusvahelises isolatsioonis oleva bolševistliku [[Nõukogude Venemaa]]ga, sõjaväelaste ettevalmistamiseks NSV Liidus asuvates sõjakoolides ning sõjatoodangu arendamisteks ja väljatöötamiseks sõjatehastes.
Versailles' rahulepingu tingimustest kõrvale hiilides sõlmis von Seeckt sõjalise arengu ja koostöö kokkuleppe samuti rahvusvahelises isolatsioonis oleva bolševistliku [[Nõukogude Venemaa]]ga, sõjaväelaste ettevalmistamiseks NSV Liidus asuvates sõjakoolides ning sõjatoodangu arendamisteks ja väljatöötamiseks sõjatehastes.


Von Seekt lahkus ''Reichswehr''i staabiülema kohalt [[1926]]. aastal.
Von Seeckt lahkus ''Reichswehr''i staabiülema kohalt [[1926]]. aastal.


1934. aastast osales von Seekt Hiina sõjaväe moderniseerimisprotsessis nõunikuna.
1934. aastast osales von Seeckt Hiina sõjaväe moderniseerimisprotsessis nõunikuna.


Hans von Seekt suri 1936. aastal.
Hans von Seeckt suri 1936. aastal.


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 17. detsember 2015, kell 05:33

Hans von Seeckt

Johannes Friedrich Leopold von Seeckt (22. aprill 186627. detsember 1936) oli Saksamaa sõjaväelane; Weimari vabariigi sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.

Hans von Seeckt alustas teenistust Saksamaa Keisririigi sõjaväes 1885. aastal 18-aastasena. Tema andeid sõjaväejuhtimises ja strateegilise juhtimise oskusi märgati varakult ning juba 1899. aastal edutati ta juba leitnandi auastmes Saksa keisririigi sõjavägede Kindralstaapi.

Kuni Esimese maailmasõja 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta polkovnikuks[küsitav]. Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse Läänerindele Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks. III korpus kuulus Alexander von Klucki juhitud 1. armee koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seeckt Prantsusmaa vallutamise strateegilise sõjaplaani[1].

Pärast kindralmajoriks edutamist suunati von Seeckt August von Mackenseni juhitava 11. armee staabiülemaks Idarindele. Von Seeckt osales 1915. aasta maikuus toimunud eduka Saksa vägede Gorlice pealetungioperatsiooni väljatöötamises, mille eest teda autasustati Pour le Merite ordeniga.

1915. aasta sügisel kavandas ta ka Serbia pealetungioperatsiooni, kuid pärast kindral Aleksei Brussilovi juhitava Venemaa vägede eduka Brussilovi läbimurde tulemusena Austria-Ungari vägede taganemist ja kaost määrati vägede võitlusvõime taastamiseks erinevate väekoondiste staabiülema ametikohale.

Pärast Austria-Ungari vägede reorganiseerimist määrati von Seeckt Saksamaa teise liitlase Ottomani impeeriumi vägede juurde taastama nende võitlusvõimelisust ning aktiivset osavõttu sõjategevusest, kuid sõja lõpu ja Ottomani impeeriumi alistumise tõttu jäi ülesanne täitmata.

Pärast I maailmasõda

Pärast Saksamaa poolset sõjakaotust ning rahulepingu sõlmimist Versailles' rahu sõlmimist astus Saksamaa kindralstaabi ülemjuhtaja Paul von Hindenburg tagasi ning rahulepingu alusel lubatud Saksamaa 100 000 sõjaväe staabiülemaks määrati Hans von Seeckt.

Versailles' rahulepingu tingimustest kõrvale hiilides sõlmis von Seeckt sõjalise arengu ja koostöö kokkuleppe samuti rahvusvahelises isolatsioonis oleva bolševistliku Nõukogude Venemaaga, sõjaväelaste ettevalmistamiseks NSV Liidus asuvates sõjakoolides ning sõjatoodangu arendamisteks ja väljatöötamiseks sõjatehastes.

Von Seeckt lahkus Reichswehri staabiülema kohalt 1926. aastal.

1934. aastast osales von Seeckt Hiina sõjaväe moderniseerimisprotsessis nõunikuna.

Hans von Seeckt suri 1936. aastal.

Viited