Euroopa Parlamendi president

Euroopa Parlamendi president juhatab Euroopa Parlamendi arutelusid ja teisi tegevusi. Ta esindab parlamenti ka Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel areenil. Presidendi allkiri on vajalik enamiku EL-i seaduste ja EL-i eelarve jõustumiseks.

Presidendi ametiaeg kestab kaks ja pool aastat. Alates parlamendi loomisest 1952. aastal on olnud 28 presidenti, kellest 13 on olnud ametis pärast esimest 1979. aasta otsevalimist. Kaks presidenti on olnud naised ja enamik on tulnud vanadest liikmesriikidest. Euroopa Parlamendi praegune president on sakslane Martin Schulz.

Roll parlamendis

President juhatab arutelusid ja valvab kõiki parlamendi tegevusi ja asutusi (ta tagab, et järgitakse parlamendi kodukorda), see roll on sarnane riikide parlamentide spiikri rolliga. Presidendile allub 14 asepresidenti, kes juhatavad arutelusid presidendi puududes. President juhatab ka juhatuse koosolekuid, mis vastutab eelarve ja haldusküsimuste eest, ning esimeeste konverentsi, mis on kõigi parlamendifraktsioonide presidentidest koosnev juhtorgan.

Roll liidus

President esindab parlamenti kõigis õiguslikes küsimustes ja välissuhetes, eriti rahvusvahelistes suhetes. Euroopa Ülemkogu kohtumistel esitab president Ülemnõukogu päevakorra teemade kohta parlamendi seisukoha. President võtab samuti osa uute aluslepingute üle peetavatel valitsustevahelistel konverentsidel. Presidendi allkirja on vaja ka Euroopa Liidu eelarvele ja kaasotsustamismenetluse käigus vastu võetavatele liidu õigusaktidele. Kui parlamendi pädevuses olevates valdkondades nõukoguga kokkuleppele ei jõuta, juhatab president ka lepituskomiteed.

Valimine

Presidendi valivad Euroopa Parlamendi liikmed kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mis tähendab, et liikmed peavad oma ametiajal valima kaks presidenti. Alates sellest kui Euroopa Rahvapartei (EPP) ja Euroopa Sotsialistlik Partei (ESP) hakkasid 1980. aastatel koostööd tegema, on traditsiooniliselt jaotunud presidendi ametikohad nende kahe partei liikmete vahel. See toimib nii, et kui ühe partei ridadest tulnud presidendi ametiaeg saab läbi, hääletavad mõlema partei liikmed teise partei kandidaadi poolt, kes saab siis ülekaaluka häälte arvuga presidendiks. Kuid on olnud ka erandeid.

2009.-2014. aasta parlamendi koosseisust alates juhatab lahkuv president uue presidendi valimisi, juhul kui ta valitakse uueks ametiajaks parlamendi liikmeks. Vastasel juhul juhatab valimisi üks 14 asepresidendist.

Aastate jooksul on Euroopa Parlamenti juhtinud hulk silmapaistvaid inimesi. Esimene president oli Paul-Henri Spaak, kes oli ka üks Euroopa Liidu asutajaisa. Parlamendil on siiani olnud kaks naispresidenti, Simone Veil ja Nicole Fontaine, mõlemad prantslannad. Ainus president, kes on tulnud pärast 1986. aastat ühinenud liikmesriigist, oli poolakas Jerzy Buzek (ametis aastatel 2009-2012).

Euroopa Parlamendi presidendid

Ametiaeg		Nimi	Partei	Euroopa Parlamendi fraktsioon	Päritoluriik
Euroopa Assamblee presidendid, 1952–1958
1952–1954		Paul-Henri Spaak	Belgia Sotsialistlik Partei	Euroopa Sotsialistlik Partei	Belgia
1954		Alcide De Gasperi	Itaalia Kristlik-Demokraatlik Partei	Euroopa Rahvapartei	Itaalia
1954–1956		Giuseppe Pella	Itaalia Kristlik-Demokraatlik Partei	Euroopa Rahvapartei	Itaalia
1956–1958 (1. ametiaeg)		Hans Furler	Kristlik-Demokraatlik Liit	Euroopa Rahvapartei	Lääne-Saksamaa
Parlamentaarse Assamblee presidendid, 1958–1962
1958–1960		Robert Schuman	UMP	Euroopa Rahvapartei	Prantsusmaa
1960–1962 (2. ametiaeg)		Hans Furler	Kristlik-Demokraatlik Liit	Euroopa Rahvapartei	Lääne-Saksamaa
Ametisse nimetatud parlamendi presidendid, 1962–1979
1962–1964		Gaetano Martino	Itaalia Liberaalne Partei	Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus	Itaalia
1964–1965		Jean Duvieusart	PSC	Euroopa Rahvapartei	Belgia
1965–1966		Victor Leemans	CVP	Euroopa Rahvapartei	Belgia
1966–1969		Alain Poher	MRP	Euroopa Rahvapartei	Prantsusmaa
1969–1971		Mario Scelba	Itaalia Kristlik-Demokraatlik Partei	Euroopa Rahvapartei	Itaalia
1971–1973		Walter Behrendt	Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei	Euroopa Sotsialistlik Partei	Lääne-Saksamaa
1973–1975		Cornelis Berkhouwer	VVD	Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus	Holland
1975–1977		Georges Spénale	Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)	Euroopa Sotsialistlik Partei	Prantsusmaa
1977–1979		Emilio Colombo	Itaalia Kristlik-Demokraatlik Partei	Euroopa Rahvapartei	Itaalia
Ametiaeg	Parlamendi otsevalitud presidendid, alates 1979
1	juuli 1979 - jaanuar 1982	Simone Veil	Ühendus Prantsuse Demokraatia eest	Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus	Prantsusmaa
	jaanuar 1982 – juuli 1984	Piet Dankert	Tööpartei	Euroopa Sotsialistlik Partei	Holland
2	juuli 1984 - jaanuar 1987	Pierre Pflimlin	Ühendus Prantsuse Demokraatia eest/RPR	Euroopa Rahvapartei	Prantsusmaa
	jaanuar 1987 – juuli 1989	Charles Henry Plumb	Konservatiivne Partei	Euroopa Demokraadid	Suurbritannia
3	juuli 1989 – jaanuar 1992	Enrique Barón Crespo	Hispaania sotsialistlik töölispartei	Euroopa Sotsialistlik Partei	Hispaania
	jaanuar 1992 – juuli 1994	Egon Klepsch	Kristlik-Demokraatlik Liit	Euroopa Rahvapartei	Saksamaa
4	juuli 1994 – jaanuar 1997	Klaus Hänsch	Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei	Euroopa Sotsialistlik Partei	Saksamaa
	jaanuar 1997–20 juuli 1999	José María Gil-Robles	Hispaania Rahvapartei	Euroopa Rahvapartei	Hispaania
5	20. juuli 1999 – 15. jaanuar 2002	Nicole Fontaine	UMP	Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid	Prantsusmaa
	15. jaanuar 2002. – 20. juuli 2004	Pat Cox	üksikkandidaat	Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus	Iirimaa
6	20. juuli 2004 – 16. jaanuar 2007	Josep Borrell	Hispaania sotsialistlik töölispartei	Euroopa Sotsialistlik Partei	Hispaania
	16. jaanuar 2007 – 14. juuli 2009	Hans-Gert Pöttering	Kristlik-Demokraatlik Liit	Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid	Saksamaa
7	14. juuli 2009 – 17. jaanuar 2012	Jerzy Buzek	PO	Euroopa Rahvapartei	Poola
	17. jaanuar 2012– Ametiaeg saab läbi juuli 2014	Martin Schulz	Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei	S&D	Saksamaa