Aino Pervik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
KÕIKE
Matiia (arutelu | kaastöö)
155 muudatust
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:82D8:CA01:CCE2:1D27:9AA6:719A (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
1. rida: 1. rida:
'''Aino Pervik''' (1961. aastast kodanikunimi '''Aino Raud'''; sündinud [[22. aprill]]il [[1932]] [[Rakvere]]s) on [[eestlased|eesti]] kirjanik, luuletaja ja tõlkija.
*

*
== Elulugu ==
Aino Pervik sündis velskri perre. 1939–46 õppis ta [[Järvakandi]]s algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis, seejärel [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is ning [[Tallinna Õpetajate Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudis]]. 1948–50 õppis Pervik [[Tallinna 7. Keskkool]]is (tollase numeratsiooni järgi Tallinna 8. Keskkool).<ref name="kirjarahvas">H. Rebane; "Eesti kirjarahva leksikon" Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 407–408</ref>
*

Aastail 1950–1955 tudeeris ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] erialal.<ref name="EE">Eesti entsüklopeedia, 14. kd, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 367</ref>

1955–1960 töötas Pervik [[Eesti Riiklik Kirjastus|Eesti Riiklikus Kirjastuses]] [[lastekirjandus|laste]]- ja noorsookirjanduse toimetajana<ref name="EE" />. 1960–1964 oli ta [[Eesti Televisioon]]is laste- ja noortesaadete toimetaja, seejärel 1967. aastani mittekoosseisuline toimetaja. 1967. aastast on ta vabakutseline kirjanik.<ref name="kirjarahvas" />

Alates 1974. aastast on Pervik [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige, 1961. aastast kuulub [[Ajakirjanike Liit]]u.<ref name="kirjarahvas" />

==Kirjanduslik tegevus==
Ehkki tänapäeval on Aino Pervik tuntud eelkõige lastekirjanikuna ning mitmed ta teosed kuuluvad eesti lastekirjanduse klassikasse, on ta avaldanud ka täiskasvanutele mõeldud romaane ja luulet, mis on jätnud kirjanduslukku selge jälje. Nii tõi kirjandusloolane [[Pärt Lias]] viieköitelises "[[Eesti kirjanduse ajalugu|Eesti kirjanduse ajaloos]]" Aino Perviku "Kaetud lauad" (1979) näiteks eesti [[olmeromaan]]i žanri tuumikust<ref>"Eesti kirjanduse ajalugu" kd V/2, Tallinn: Eesti Raamat, 1991 lk 145</ref>, 1979. aasta [[olmekirjandus]]e buumi esindajate seas nimetab sama romaani ka kriitik [[Rein Veidemann]].<ref>Rein Veidemann "Olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest" – Rmt: "Olla kriitik... Tekste aastaist 1975–1985" Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 108; esmatrükk: Keel ja Kirjandus 3/1980. lk 129–134</ref> "Eesti entsüklopeedia" kirjeldust mööda on Pervik kirjutanud "elamuslikke, isikupärase kujundikeelega laste- ja noorsooraamatuid, müstilisust sisaldavaid luuletusi ja novelle, tõsieluromaane ning kirjanduskriitikat".<ref name="EE" />

Kirjandusse jõudis Pervik kriitikuna 1950. aastate lõpul, retsensioone on ta pidevalt avaldanud ka hiljem. Samuti on ta kirjutanud artikleid ja ülevaateid lastekirjandusest ning publitsistikat sotsiaalteemadel.<ref name="kirjarahvas" />

==Tunnustused==
* [[J. Smuuli nimeline preemia]] 1976<ref name="EE" />
* [[F. Tuglase novellipreemia]] 1982<ref name="EE" />
* [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] 1993<ref name="EE" />
* [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]] 2001
* [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] 2001
* "[[Nukitsa konkurss|Nukitsa]]" III preemia 2004
* IBBY [[Hans Christian Andersen]]i aunimekiri 2004
* [[J. Oro preemia]] 2006
* [[Aasta Rosin]] 2010
* [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]] 2012

== Isiklikku ==
Aino Perviku abikaasa oli [[Eno Raud]]<ref name="EE" />. Nende lapsed on [[Rein Raud]]<ref name="EE" />, [[Piret Raud]] ja [[Mihkel Raud]].

== Bibliograafia ==
===Lasteraamatuid===
*"Kersti sõber Miina" (1961)
*"Väikesed vigurijutud" (1972)
*"Arabella, mereröövli tütar" (1982, 2000, 2008)
*"Sookoll ja sisalik" (1986, 2001)
*"Keeruline lugu"
*"Kunksmoor" (1973)
*"Kunksmoor ja kapten Trumm" (1975)
*"Kunksmoor" (ja "Kunksmoor ja kapten Trumm") (1986, 2001, 2005, 2011)
*"[[Kallis härra Q]]" (1992, 2004)
*"Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999, 2008)
*"Maailm Karvase ja Sulelisega" (2000)
*Sari "Paula elu" (2001–2008)
*"Draakonid võõrsil" (2002)
*"Mammutilaps ajab tuult taga" (2002)
*"Paula päästab Kassiopeiat" (2003)
*"Dixi ja Xixi" (2005)
*Sari "Tirilinna lood" (2009–2011)
*"Presidendilood" (2008)
*"Ühes väikeses veidras linnas" (2009)
*"Kirjatähtede keerukas elu" (2012)
*"Klabautermanni mure" (2012)
*"Rändav kassiemme" (2012)

===Romaanid===
*"Kaetud lauad" (1979)
*"Kiikujad väravakaartel" (1989)
*"Üks hele valge tuvi" (1995)

===Jutustus===
*"Matlena teekond" (2010)

===Novellikogud===
*"Impulss" (1982)
*"Tulesõitjad" (1988)

===Luulekogud===
*"Umimetsades" (1977)
*"Kiljub ning kumiseb" (1982)
*"Kellavalaja" (1985)
*"Puusseastuja" (1991)

===Tõlked===
Aino Pervik on eesti keelde tõlkinud [[ungari keel|ungari]] kirjandust:
*[[Emil Kolozsvar Grandpierre]] "Imeflööt" (1959)
*[[Kálmán Mikszáth]] "Must linn" (1966)
*[[Iván Mándy]] "Csutak astub lavale" (1977)
*[[Éva Janikovszky]] "Kui ma oleksin suur", "Minuga juhtub alati midagi", "Usu või ära usu"

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ISIK|6831}}
* [http://www.elk.ee/?profile=688 Aino Pervik] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel

==Kirjandus==
* Reet Krusten, "Eesti lastekirjandus" Tartu 1995, lk 211–213


{{JÄRJESTA:Pervik, Aino}}
{{JÄRJESTA:Pervik, Aino}}

Redaktsioon: 25. september 2015, kell 18:19

Aino Pervik (1961. aastast kodanikunimi Aino Raud; sündinud 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija.

Elulugu

Aino Pervik sündis velskri perre. 1939–46 õppis ta Järvakandis algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning Tallinna Õpetajate Instituudis. 1948–50 õppis Pervik Tallinna 7. Keskkoolis (tollase numeratsiooni järgi Tallinna 8. Keskkool).[1]

Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.[2]

1955–1960 töötas Pervik Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana[2]. 1960–1964 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja, seejärel 1967. aastani mittekoosseisuline toimetaja. 1967. aastast on ta vabakutseline kirjanik.[1]

Alates 1974. aastast on Pervik Eesti Kirjanike Liidu liige, 1961. aastast kuulub Ajakirjanike Liitu.[1]

Kirjanduslik tegevus

Ehkki tänapäeval on Aino Pervik tuntud eelkõige lastekirjanikuna ning mitmed ta teosed kuuluvad eesti lastekirjanduse klassikasse, on ta avaldanud ka täiskasvanutele mõeldud romaane ja luulet, mis on jätnud kirjanduslukku selge jälje. Nii tõi kirjandusloolane Pärt Lias viieköitelises "Eesti kirjanduse ajaloos" Aino Perviku "Kaetud lauad" (1979) näiteks eesti olmeromaani žanri tuumikust[3], 1979. aasta olmekirjanduse buumi esindajate seas nimetab sama romaani ka kriitik Rein Veidemann.[4] "Eesti entsüklopeedia" kirjeldust mööda on Pervik kirjutanud "elamuslikke, isikupärase kujundikeelega laste- ja noorsooraamatuid, müstilisust sisaldavaid luuletusi ja novelle, tõsieluromaane ning kirjanduskriitikat".[2]

Kirjandusse jõudis Pervik kriitikuna 1950. aastate lõpul, retsensioone on ta pidevalt avaldanud ka hiljem. Samuti on ta kirjutanud artikleid ja ülevaateid lastekirjandusest ning publitsistikat sotsiaalteemadel.[1]

Tunnustused

Isiklikku

Aino Perviku abikaasa oli Eno Raud[2]. Nende lapsed on Rein Raud[2], Piret Raud ja Mihkel Raud.

Bibliograafia

Lasteraamatuid

  • "Kersti sõber Miina" (1961)
  • "Väikesed vigurijutud" (1972)
  • "Arabella, mereröövli tütar" (1982, 2000, 2008)
  • "Sookoll ja sisalik" (1986, 2001)
  • "Keeruline lugu"
  • "Kunksmoor" (1973)
  • "Kunksmoor ja kapten Trumm" (1975)
  • "Kunksmoor" (ja "Kunksmoor ja kapten Trumm") (1986, 2001, 2005, 2011)
  • "Kallis härra Q" (1992, 2004)
  • "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999, 2008)
  • "Maailm Karvase ja Sulelisega" (2000)
  • Sari "Paula elu" (2001–2008)
  • "Draakonid võõrsil" (2002)
  • "Mammutilaps ajab tuult taga" (2002)
  • "Paula päästab Kassiopeiat" (2003)
  • "Dixi ja Xixi" (2005)
  • Sari "Tirilinna lood" (2009–2011)
  • "Presidendilood" (2008)
  • "Ühes väikeses veidras linnas" (2009)
  • "Kirjatähtede keerukas elu" (2012)
  • "Klabautermanni mure" (2012)
  • "Rändav kassiemme" (2012)

Romaanid

  • "Kaetud lauad" (1979)
  • "Kiikujad väravakaartel" (1989)
  • "Üks hele valge tuvi" (1995)

Jutustus

  • "Matlena teekond" (2010)

Novellikogud

  • "Impulss" (1982)
  • "Tulesõitjad" (1988)

Luulekogud

  • "Umimetsades" (1977)
  • "Kiljub ning kumiseb" (1982)
  • "Kellavalaja" (1985)
  • "Puusseastuja" (1991)

Tõlked

Aino Pervik on eesti keelde tõlkinud ungari kirjandust:

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 H. Rebane; "Eesti kirjarahva leksikon" Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 407–408
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Eesti entsüklopeedia, 14. kd, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 367
  3. ↑ "Eesti kirjanduse ajalugu" kd V/2, Tallinn: Eesti Raamat, 1991 lk 145
  4. ↑ Rein Veidemann "Olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest" – Rmt: "Olla kriitik... Tekste aastaist 1975–1985" Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 108; esmatrükk: Keel ja Kirjandus 3/1980. lk 129–134

Välislingid

Kirjandus

  • Reet Krusten, "Eesti lastekirjandus" Tartu 1995, lk 211–213
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aino_Pervik&oldid=4272085"