Koknese: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. detsember 2014, kell 00:38

Mall:Linn/Läti Koknese on asula Lätis Vidzemes, Koknese piirkonna keskus.

Koknese asub Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse. 2009. aastani kuulus Aizkraukle rajooni.

Ajalugu

Koknese oli muinasaja lõpul Koknese vürstiriigi keskus. Asula kandis vene letopissides nimetust Kukeinos, Kukonos (Кукейнос, Куконос) Läti Henriku kroonika (ladina keeles Kukenoys, Kukenois), saksa allikates aga (Kokenhusen). 1205. aastal loovutas Koknese vürst oma valdused Riia piiskop Albertile, kelle korraldusel alustati 1209. aastal Koknese kivilinnuse ehitamist. 13. sajandil toimunud liivimaalaste ja vene vürstiriikide ning leedulaste vahel toimunud sõjakäikude ajal kannatas asula ja linnus korduvalt sõjakäikudes.

Asula sai 13. juulil 1277. aastal linnaõigused.^[1] ning liitus ka Hansa Liiduga.

Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan 1625. aasta Georg von Schwengelni joonise järgi

13. sajandi lõpust kuni 1395. aastani kuulus Koknese piirkond (saksa Kokenhusen või Kokenhausen) Tiesenhausenite suguvõsale, kes olid konfliktides Riia peapiiskoppidega. 1397. aastal loovutas Liivi ordu Koknese linnuse, Riia peapiiskopile ja linnus oli Riia peapiiskopi suveresidents.

1481. aastal rüüstasid piirkonda vene väed, Liivi sõja ajal, 1577 alistusid linnusekaitsjad Ivan Julma vägedele. 1578. aastal hõivasid linnuse poola väed, kelle tõrjusid välja Rootsi-Poola sõjas 1601. aastal rootsi väed, Södermanlandi hertsog Karli juhtimisel. Linnuse vallutasid uuesti tagasi poola väed, Poola Krooni suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel. Linnus vallutati lõplikult Rootsi võimule 1625. aastal.

Vene-Rootsi sõjas (1656–1658) hõivasid Moskva tsaaririigi väed piirkonna ning valdasid seda 1658. aasta lõpus Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Vallisaare vaherahuga. Kindlust valitsesid stolnik Roman Fjodorovitš Babarõkin ja Ivan Mihhailovitš Konovnitsõn (1656) ja Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naštšokin^[2] 1656. aastast, pärast vallutamist Moskva tsaaririigi poolt, kuni 1661. aastani, kandis asula Moskva võimu all Tsarevitš-Dmitrievi nimetust.

1661. aastal sõlmitud Kärde rahuleping tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel. 17. sajandil tema tähtsus kadus ja asula kaotas ka linnaõigused.

Põhjasõja alguses vallutasid linnuse 1701. aastal Poola-Saksi väed, pärast Rootsi vägede vastupealetungi ja võitu Spilve lahingus olid poola väed sunnitud linnuse maha jätma ning kuningas August Tugeva korraldusel õhiti vana linnuse müürid.

Vaata ka

Viited

↑ Privilegia der Stadt Kokenhusen, raamatust: Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1, 1840, lk.131-164
↑ Барсуков Александр Платонович, Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия, Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 119

Välislink

Koknese koduleht

[1] Privilegia der Stadt Kokenhusen, raamatust: Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1, 1840, lk.131-164

[2] Барсуков Александр Платонович, Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия, Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 119

[1]

[2]

@@ 33. rida: / 33. rida: @@
 [[File:Meyerberg Koknese.jpg|pisi|Koknese (Kokenhusen), 1661–1662 [[Augustin Meyerberg]] ]]
-[[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjas]] ([[1656]]–[[1658]]) hõivasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed piirkonna ning valdasid seda [[1658]]. aasta lõpus Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud  [[Vallisaare vaherahu]]ga. [[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel. [[1656]]. aastast, pärast vallutamist Moskva tsaaririigi poolt, kuni [[1661]]. aastani, kandis asula Moskva võimu all Tsarevitš-Dmitrievi nimetust. [[17. sajand]]il tema tähtsus kadus ja asula kaotas ka linnaõigused.
+[[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjas]] ([[1656]]–[[1658]]) hõivasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed piirkonna ning valdasid seda [[1658]]. aasta lõpus Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud  [[Vallisaare vaherahu]]ga. Kindlust valitsesid [[stolnik]] Roman Fjodorovitš Babarõkin ja Ivan Mihhailovitš Konovnitsõn (1656) ja Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naštšokin<ref>Барсуков Александр Платонович, [http://www.runivers.ru/bookreader/book452049/#page/131/mode/1up Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия], Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 119</ref> [[1656]]. aastast, pärast vallutamist Moskva tsaaririigi poolt, kuni [[1661]]. aastani, kandis asula Moskva võimu all Tsarevitš-Dmitrievi nimetust.
+[[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]]leping tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel. [[17. sajand]]il tema tähtsus kadus ja asula kaotas ka linnaõigused.
 [[Põhjasõda|Põhjasõja]] alguses vallutasid linnuse [[1701]]. aastal Poola-Saksi väed, pärast Rootsi vägede vastupealetungi ja võitu [[Spilve lahing]]us olid poola väed sunnitud linnuse maha jätma ning kuningas [[August Tugev]]a korraldusel õhiti vana linnuse müürid.