Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. september 2014, kell 16:32

See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

Sõna "kirik" on meie keelde tulnud nähtavasti saksa keele kaudu (<saksa Kirche). Paljudes keeltes on see sõna sarnane ning on saanud oma kõla kreekakeelsest sõnast "kyriakon" (<kreeka kyrion), mis tähendab "jumalale kuuluv" (vaata 1Kr 11:20; Ilm 1:10).

Sõnal kirik on eesti keeles mitu tähendust:

kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks);
kristlike koguduste struktuuri üldnimetus (organisatsioon);
pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb.

Kirik Uue Testamendi järgi on „Kristuse ihu” (1Kr 10:17, 12:27, Ef 1:23, 4:15j, Kl 1:24). Kirik on Jumala kirik (ecclesia tou Theou – Ap 20:28, 1Kr 1:2, 10:32, 11:22; Ts 2:14) erinevalt paganlik-helleenlikust „ekklesiast” (Ap 19:32 :39j).

Ehkki sõna kirik on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis.

Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus algkoguduse, millest on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud". Need kirikud on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.

Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu jeehoovatunnistajad ja mormoonid ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetatud usulised liikumisi ei peeta kristlikeks.

Kirikute organisatsioonid

Kirik organisatsioonina on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, suuremad on

Vaata ka

Välislingid

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 Ehkki sõna ''kirik'' on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski  kristluse kontekstis.
+<nowiki> </nowiki>[[kristlus|Kristlikus]] ([[oikumeeniline|oikumeenilises]]) [[teoloogia]]s on kirik [[interkonfessionaalne]] koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus [[algkogudus]]<nowiki/>e, millest on ajaloos [[kultuur]]iliste ja [[poliitika|poliitiliste]] vastuolude tõttu välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud". Need kirikud on  erinevate [[riitus]]te ([[kultus]]) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.
+Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu [[jeehoovatunnistajad]] ja [[mormoonid]] ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetatud usulised liikumisi ei peeta kristlikeks.
+== Kirikute organisatsioonid ==
 '''Kirik organisatsioonina''' on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, suuremad on
 *[[Katoliiklus]]
@@ 40. rida: / 45. rida: @@
 **[[Valdeslus|Valdeslased]]
 **[[Tõeline Jeesuse Kirik ja lugematul hulgal sarnase nimega sektikesi]]
-[[kristlus|Kristlikus]] ([[oikumeeniline|oikumeenilises]]) [[teoloogia]]s on kirik [[interkonfessionaalne]] koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos [[kultuur]]iliste ja [[poliitika|poliitiliste]] vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on  erinevate [[riitus]]te ([[kultus]]) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe [[rahvus]]e piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. [[Dogmaatika|Dogmaatilis]]-juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, [[Õigeusk|õigeusu]]-, [[protestantism|protestantlikest]] jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige. Eriti levinud olid need arusaamad [[Katoliku kirik]]us kuni 20. sajandini.
-Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu [[jeehoovatunnistajad]] ja [[mormoonid]] ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetatud usulised liikumised ei ole kristlikud, kuna nad ei tunnista Jeesust Kristust inimeseks sündinud Jumala Pojana.
 == Vaata ka ==