Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 451 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Ehkki sõna ''kirik'' on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis.
 
<nowiki> </nowiki>[[kristlus|Kristlikus]] ([[oikumeeniline|oikumeenilises]]) [[teoloogia]]s on kirik [[interkonfessionaalne]] koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku[[algkogudus]]<nowiki/>e, mismillest on ajaloos [[kultuur]]iliste ja [[poliitika|poliitiliste]] vastuolude tõttu jagunenudvälja kasvanud eri koolkondadekskoolkonnad ehk "kirikutekskirikud". Need kirikud on erinevate [[riitus]]te ([[kultus]]) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe [[rahvus]]e piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudessõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. [[Dogmaatika|Dogmaatilis]]-juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, [[Õigeusk|õigeusu]]-, [[protestantism|protestantlikest]] jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige. Eriti levinud olid need arusaamad [[Katoliku kirik]]us kuni 20. sajandini.
 
Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu [[jeehoovatunnistajad]] ja [[mormoonid]] ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetatud usulised liikumisedliikumisi ei olepeeta kristlikud, kuna nad ei tunnista Jeesust Kristust inimeseks sündinud Jumala Pojanakristlikeks.
 
== Kirikute organisatsioonid ==
'''Kirik organisatsioonina''' on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, suuremad on
*[[Katoliiklus]]
**[[Valdeslus|Valdeslased]]
**[[Tõeline Jeesuse Kirik ja lugematul hulgal sarnase nimega sektikesi]]
 
[[kristlus|Kristlikus]] ([[oikumeeniline|oikumeenilises]]) [[teoloogia]]s on kirik [[interkonfessionaalne]] koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos [[kultuur]]iliste ja [[poliitika|poliitiliste]] vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate [[riitus]]te ([[kultus]]) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe [[rahvus]]e piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. [[Dogmaatika|Dogmaatilis]]-juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, [[Õigeusk|õigeusu]]-, [[protestantism|protestantlikest]] jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige. Eriti levinud olid need arusaamad [[Katoliku kirik]]us kuni 20. sajandini.
 
Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu [[jeehoovatunnistajad]] ja [[mormoonid]] ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetatud usulised liikumised ei ole kristlikud, kuna nad ei tunnista Jeesust Kristust inimeseks sündinud Jumala Pojana.
 
== Vaata ka ==
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü