Gdańsk: erinevus redaktsioonide vahel
arheoloogid räägivad jmt |
|||
36. rida: | 36. rida: | ||
Arheoloogid räägivad, et juba VII sajandil oli siin käsitööliste-kalurite asula. 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 890-ndatel ehitas vürst [[Mieszko I]] siia Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast ([[poola keel|poola]] ''Wojciech''), et Poola kuninga [[Bolesław Chrobry]] palvel ristida linna elanikke. |
Arheoloogid räägivad, et juba VII sajandil oli siin käsitööliste-kalurite asula. 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 890-ndatel ehitas vürst [[Mieszko I]] siia Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast ([[poola keel|poola]] ''Wojciech''), et Poola kuninga [[Bolesław Chrobry]] palvel ristida linna elanikke. |
||
14. novembril 1308. aastal alistasid |
14. novembril [[1308]]. aastal alistasid [[Saksa ordu]] rüütlid Gdański, linn sai uue nime - Danzig. Aastal 1361 sai linn [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmeks. Uue sõjaga, mis lõppes [[Grünwaldi lahing]]uga (1410) läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti [[Toruńi rahu]], tänu millele Gdańsk läks tagasi [[Saksa ordu]] kätte. |
||
[[Pilt:Sołdek i Żuraw, Gdańsk 2006 A ubt.jpeg|thumb|right|270px|Gdański vanalinn ja vana sadam]] |
[[Pilt:Sołdek i Żuraw, Gdańsk 2006 A ubt.jpeg|thumb|right|270px|Gdański vanalinn ja vana sadam]] |
||
1466. aastal lõppes Kolmeteistaastane sõda, mille tulemusena Poola kuningas saavutas kontrolli [[Lääne-Preisimaa]] |
[[1466]]. aastal lõppes [[Kolmeteistaastane sõda]], mille tulemusena [[Poola kuningas]] saavutas kontrolli [[Lääne-Preisimaa]]: Gdański, [[Elbląg]]i, [[Malbork]]i, [[Chełmno]] üle. |
||
1772. aastal Poola I jagamisel anti Gdańsk üle |
[[1772]]. aastal [[Poola esimene jagamine|Poola I jagamisel]] anti Gdańsk üle [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]]. |
||
[[Napoleon]]i [[Napoleoni sõjad|sõdade]] ajal, aastatel 1807-1814 eksisteeris linn, kui [[Danzigi vabalinn|Danzigi Vabalinn]]. |
|||
Vaatamata sõdadele ja võimude vahetustele oli linna areng väga progressiivne. Gdańsk sai tähtsaimaks kaubandus- ja sadamalinnaks Läänemerel. |
Vaatamata sõdadele ja võimude vahetustele oli linna areng väga progressiivne. Gdańsk sai tähtsaimaks kaubandus- ja sadamalinnaks Läänemerel. |
||
Gdański elanikkond oli väga kirju, siin elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri, arhitektuuri. |
Gdański elanikkond oli väga kirju, siin elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri, arhitektuuri. |
||
[[Potsdami konverents]]i otsusega anti Gdańsk [[1945]]. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati [[Saksamaa]]le. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 01.09.1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ning nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsuse koduleht asub www.danzigfreestate.org |
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, [[Potsdami konverents]]i otsusega anti Gdańsk [[1945]]. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati [[Saksamaa]]le. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 01.09.1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ning nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsuse koduleht asub [https://www.danzigfreestate.org] |
||
== Majandus == |
== Majandus == |
Redaktsioon: 8. juuli 2014, kell 23:40
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel räägib Poola linnast; kuna "Danzig" suunab siia, siis teiste samanimeliste nähtuste kohta vaata artklit Danzig (täpsustus). |
Gdańsk | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
| |||||||
| |||||||
Pindala | 262 km² | ||||||
Elanikke | 458 053 (2006) | ||||||
| |||||||
Koordinaadid | 54° 21′ N, 18° 39′ E | ||||||
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes. Ta on Pomorze vojevoodkonna halduskeskus.
Gdańsk moodustab koos Gdynia ja Sopotiga Trójmiasto linnastu.
Elanike arv on 458 053 (2006).
Gdańsk on suur majandus-, teadus- ja kultuurikeskus. Gdańsk on Poola suurim sadam, mis on sajandite jooksul olnud Poola väravateks merele.
Ajalugu
Ajaloos on linnal olnud erinevaid nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.
Arheoloogid räägivad, et juba VII sajandil oli siin käsitööliste-kalurite asula. 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 890-ndatel ehitas vürst Mieszko I siia Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola Wojciech), et Poola kuninga Bolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke.
14. novembril 1308. aastal alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue nime - Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Uue sõjaga, mis lõppes Grünwaldi lahinguga (1410) läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Toruńi rahu, tänu millele Gdańsk läks tagasi Saksa ordu kätte.
1466. aastal lõppes Kolmeteistaastane sõda, mille tulemusena Poola kuningas saavutas kontrolli Lääne-Preisimaa: Gdański, Elblągi, Malborki, Chełmno üle.
1772. aastal Poola I jagamisel anti Gdańsk üle Preisi kuningriigile.
Napoleoni sõdade ajal, aastatel 1807-1814 eksisteeris linn, kui Danzigi Vabalinn.
Vaatamata sõdadele ja võimude vahetustele oli linna areng väga progressiivne. Gdańsk sai tähtsaimaks kaubandus- ja sadamalinnaks Läänemerel.
Gdański elanikkond oli väga kirju, siin elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri, arhitektuuri.
Teise maailmasõja järel, Potsdami konverentsi otsusega anti Gdańsk 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 01.09.1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ning nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsuse koduleht asub [1]
Majandus
Teenindus ja tööstus on põhivaldkonnad elanike tööhõives. Gdańskis on arenenud sellised majandusharud nagu laevaehitus, farmaatsia ja keemiatööstus, kõrgtehnoloogia, elektroonika, toiduainetööstus.
Transport
- Linnatransport: bussid, trammid.
- Raudtee: ühendus teiste Poola keskustega.
- Linnastu kiirraudtee: kiirrongiühendus Trójmiastos ja Gdański linnastus.
- Rahvusvaheline lennujaam: Lech Wałęsa Lennujaam, mis asub Rębiechowo eeslinnas. Ühendus Euroopa ja Poola keskustega.
Turism
Turism mängib tähtsat rolli linna arengus. Gdańsk on atraktiivne kui keskaegne huvitava ajalooga linn.
Linna peamiseks vaatamisväärsuseks, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on vanalinn. Gdański vanalinna peetakse Läänemere kaunimaks linnaks. See jaguneb Główne Miasto'ks ('pealinn') ja Stare Miasto'ks ('vanalinn').
Vaatamisväärsused
- Długa tänav (Pikk tänav)
- Kuninglik tee
- Basilika Mariacka - Maria basilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
- Złota Brama (Kuldne värav)
- Ratusz Głównego Miasta (Główne Miasto raekoda)
- Długi Targ (väljak) ja Neptuni purskkaev
- Dwór Artusa
- Zielona Brama palee-värav
- Długie Pobrzeże tänav ja Motława jõgi
- Ratusz Staromiejski (Stare Miasto raekoda)
- Oliwa katedraal ja park
- Vanalinna majad ja kirikud
- Gdański raudteejaam - kaunimaid raudteejaamu Euroopas.
Gdańskiga seotud isikuid
- Świętopełk II Suur (1191–1266)
- Jan Dantyszek (Johannes Dantiscus, 1485–1548)
- Abraham van den Blocke (1572–1628)
- Izaak van den Blocke (1572–1626)
- Jeremiasz Falck (1610–1667)
- Jerzy Strakowski (1614–1675)
- Jan Heweliusz (1611–1687)
- Gabriel Daniel Fahrenheit (1686–1736)
- Daniel Gralath (1708–1767)
- Daniel Chodowiecki (1726–1801)
- Adam Kazimierz Czartoryski (1734–1823)
- Jan Uphagen (1731–1802)
- Krzysztof Celestyn Mrongovius (1764–1855)
- Arthur Schopenhauer (1788–1860)
- Lech Bądkowski (1920–1984)
- Günter Grass (1927)
- Lech Wałęsa (1943)
- Krzysztof Kolberger (1950)
- Jan de Weryha-Wysoczański (1950)
- Jerzy Owsiak (1953)
- Donald Tusk (1957)
- Paweł Huelle (1957)
- Dariusz Michalczewski (1968)
Pilte
-
Purskkaev Neptuno
-
Gdański Kuninga kabel
-
Gdańsk
-
Gdański Maarja kirik
-
Gdański uus raekoda
-
Gdańsk. Oliwa katedraal
Vaata ka
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gdańsk |