Haapsalu raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. aprill 2014, kell 20:06

Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam Läänemaal Haapsalus.

Jaamahoonet ehitati 1905–1907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli V. Vestfalen.

Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis 2004. aasta kevadel üles võeti. Liinil Tallinn-Haapsalu sõitsid regulaarsed reisirongid kuni 1995. aasta septembrini, misjärel kasutati raudteed vaid kaubaveoks. Haapsalu raudteejaamale eelnes Keila poolt tulles Uuemõisa raudteepeatus.

Raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub 1997. aasta juunist Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524 mm) muuseumi tegevust. ^[1] ^[2]

Haapsalu raudteejaama peahoone kaugelt (2011)

Ajalugu

Raudteeliini ehitust Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel alustati 1902. aastal ja see avati 1905. aastal. Avatud raudteeliin võimaldas reisijatevedu Looderaudtee Balti raudteeliini Tallinna-Keila raudtee jätkuna kuurortlinna Haapsallu, Haapsalu kreisi keskusesse.

Juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega "Lendav Läänlane". Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi.

1980-ndatel aastatel sõitis liinil Tallinn-Haapsalu kolm reisirongi paari päevas ja sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990-ndate aastate alguseks oli raudtee seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ning reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka kaubarongide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Sellest johtuvalt otsustas Eesti Raudtee haldusnõukogu 15. septembril 1995 sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu. Viimane regulaarne reisirong DR1A-226, kaunistatult kuusepärja ja sildiga "Hüvasti Haapsalu" saabus Haapsallu 21. septembril 1995.

Novembris 1997 müüs Eesti Erastamisagentuur Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) Aarne Taalile. ^[3] 1. mail 1998 alustas tegevust OÜ Haapsalu Raudtee ^[4], mis hankis kaubaveduri seeriast M62-1296, mis nimetati "Robertiks". 2004. aasta kevadel koondati kogu järelejäänud personal ja raudteel algasid lammutustööd ^[5].

Jaamahoone

Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. ^[6] Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatori paviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. ^[7] Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega. ^[8]

Pildid

Auruvedur L-1646
Auruvedurite veevõtukraan
Auruvedur Su 252-94
Krauss-Maffei auruvedur 52 3368
Vene keisririigiaegsed kaubavagunid
Mootorvedur TEP60-0924
Mootorvedur VME 1-116
Sõjaaegne reisivagun
Ambulants
Tööliste elamu
Sepikoda
Meistri elamu
Veetorn
Depoo
Haapsalu jaamahoone perroon
Jaamahoone

Viited

↑ Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
↑ Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004
↑ Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida, Tehnikamaailm, September 2010
↑ "OÜ Haapsalu Raudtee soovib reisiliikluse taastamist" AutoNet.ee, 29. august 2002
↑ Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad, Delfi.ee, 17. september 2013
↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
↑ 15396 Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register
↑ Haapsalu linn

Välislingid

[1] Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus

[2] Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004

[3] Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida, Tehnikamaailm, September 2010

[4] "OÜ Haapsalu Raudtee soovib reisiliikluse taastamist" AutoNet.ee, 29. august 2002

[5] Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad, Delfi.ee, 17. september 2013

[6] Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

[7] 15396 Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register

[8] Haapsalu linn

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 Juunis [[1935]] võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline [[mootorvagun]] DeM 31 nimega "[[Lendav Läänlane]]". Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi.
--ndatel aastatel sõitis liinil Tallinn-Haapsalu kolm reisirongi paari päevas ja sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990-ndate aastate alguseks oli raudtee seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ning reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka kaubarongide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Sellest johtuvalt otsustas [[Eesti Raudtee]] haldusnõukogu 15. septembril 1995 sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
+-ndatel aastatel sõitis liinil Tallinn-Haapsalu kolm reisirongi paari päevas ja sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990-ndate aastate alguseks oli raudtee seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ning reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka kaubarongide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Sellest johtuvalt otsustas [[Eesti Raudtee]] haldusnõukogu [[15. september|15. septembril]] [[1995]] sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
-Viimane regulaarne reisirong [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?album=search&cat=0&pid=7682#top_display_media DR1A-226] saabus Haapsallu [[21. september|21. septemb]]ril [[1995]].
+Viimane regulaarne [[reisirong]] [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?album=search&cat=0&pid=7682#top_display_media DR1A-226], kaunistatult kuusepärja ja sildiga "Hüvasti Haapsalu" saabus Haapsallu [[21. september|21. septemb]]ril [[1995]].
+Novembris [[1997]] müüs [[Eesti Erastamisagentuur]] Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) [[Aarne Taal]]ile. <ref>[http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/09/?headerID=2104 Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida], Tehnikamaailm, September 2010</ref> [[1. mai]]l [[1998]] alustas tegevust [[OÜ Haapsalu Raudtee]] <ref>[http://www.autonet.ee/uudised/paevauudised/6857 "OÜ Haapsalu Raudtee soovib reisiliikluse taastamist"] AutoNet.ee, 29. august 2002</ref>, mis hankis kaubaveduri seeriast [[M62]]-1296, mis nimetati "Robertiks". [[2004]]. aasta kevadel koondati kogu järelejäänud personal ja raudteel algasid lammutustööd <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/suurespildis/suures-pildis-mahajaetud-riisipere-haapsalu-liini-kummituslikud-raudteejaamad.d?id=66563556 Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad], Delfi.ee, 17. september 2013</ref>.
 {{pooleli}}
 ==Jaamahoone==
@@ 48. rida: / 50. rida: @@
 == Viited ==
-{{Viited}}
+{{viited|2}}
 == Välislingid ==