Haapsalu raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. aprill 2014, kell 18:23

Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam Läänemaal Haapsalus.

Raudteejaamahoonet ehitati 1905–1907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli V. Vestfalen.

Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis 2004. aasta kevadel üles võeti. Liinil Tallinn-Haapsalu sõitsid regulaarsed reisirongid kuni 1995. aasta septembrini, misjärel kasutati raudteed vaid kaubaveoks. Haapsalu raudteejaamale eelnes Keila poolt tulles Uuemõisa raudteepeatus.

Raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub 1997. aasta juunist Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524 mm) muuseumi tegevust. ^[1] ^[2]

Haapsalu raudteejaama peahoone kaugelt (2011)

Ajalugu

Raudteeliini ehitust Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel alustati 1902. aastal ja see avati 1905. aastal. Avatud raudteeliin võimaldas reisijatevedu Looderaudtee Balti raudteeliini Tallinna-Keila raudtee jätkuna kuurortlinna Haapsallu, Haapsalu kreisi keskusesse.

Juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega "Lendav Läänlane". Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi.

15. septembril 1995 otsustas Eesti Raudtee haldusnõukogu sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.

Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) saabus Haapsallu 21. septembril 1995.

Jaamahoone

Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. ^[3] Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatori paviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. ^[4] Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega. ^[5]

Pildid

Auruvedur L-1646
Auruvedurite veevõtukraan
Auruvedur Su 252-94
Krauss-Maffei auruvedur 52 3368
Vene keisririigiaegsed kaubavagunid
Mootorvedur TEP60-0924
Mootorvedur VME 1-116
Sõjaaegne reisivagun
Ambulants
Tööliste elamu
Sepikoda
Meistri elamu
Veetorn

Viited

↑ Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
↑ Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004
↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
↑ 15396 Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register
↑ Haapsalu linn

Välislingid

Eesti Raudteemuuseum

[1] Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus

[2] Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004

[3] Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

[4] 15396 Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register

[5] Haapsalu linn

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 43. rida: / 43. rida: @@
 </Gallery>
-{{coordinate|NS=58/56/17.0952/N|EW=23/31/56.7192/E|type=landmark|region=EE}}
+{{coordinate|NS=58/56/17.361/N|EW=23/31/56.463/E|type=landmark|region=EE}}
 == Viited ==