Sperma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Sperma''' ehk '''seemnevedelik''' ehk '''ejakulaat''' ehk '''seeme''' on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaani...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Sperma''' ehk '''seemnevedelik''' ehk '''ejakulaat''' ehk '''seeme''' on paljude [[suguline sigimine|suguliselt paljunevate]] [[hermafrodiit]]ide ja isaste organismide orgaaniline [[kehavedelik]], mis väljutatakse looduslikult [[suguti]] kaudu valdavalt [[seemnepurse|seemnepurske]] ajal.<ref>Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.</ref> |
'''Sperma''' ehk '''seemnevedelik''' ehk '''ejakulaat''' ehk '''seeme''' on paljude [[suguline sigimine|suguliselt paljunevate]] [[hermafrodiit]]ide ja isaste organismide orgaaniline [[kehavedelik]], mis väljutatakse looduslikult [[suguti]] kaudu valdavalt [[seemnepurse|seemnepurske]] ajal.<ref>Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.</ref> |
||
| 7. rida: | 8. rida: | ||
Teadlaste arvates koguneb isastel [[maolised|madudel]] seemnevedelik jahedama kliimaga maades talvise [[puhkeseisund]]i ajal hoopis abisuguelundites ehk 'neeru-sugusegmentides' ([[inglise keel]]es ''renal sex elements''), mis näiteks [[harilik rästik|harilikul rästikul]] võivad moodustada kuni 1/2 [[neerud|neerust]].<ref>A. J. Marshall, F. M. Woolf, [http://jcs.biologists.org/content/s3-98/41/89.full.pdf Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus'], lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Seemnevedelik väljutatakse, tihti peale kurnavaid võitlusi, kuid võimalusel [[kopulatsioon]]i ajal emase partneri [[kloaak]]i. |
Teadlaste arvates koguneb isastel [[maolised|madudel]] seemnevedelik jahedama kliimaga maades talvise [[puhkeseisund]]i ajal hoopis abisuguelundites ehk 'neeru-sugusegmentides' ([[inglise keel]]es ''renal sex elements''), mis näiteks [[harilik rästik|harilikul rästikul]] võivad moodustada kuni 1/2 [[neerud|neerust]].<ref>A. J. Marshall, F. M. Woolf, [http://jcs.biologists.org/content/s3-98/41/89.full.pdf Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus'], lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Seemnevedelik väljutatakse, tihti peale kurnavaid võitlusi, kuid võimalusel [[kopulatsioon]]i ajal emase partneri [[kloaak]]i. |
||
Seemnevedeliku kogused sõltuvad mitmest faktorist nagu isase mao suurus, eelnev kopulatsioonide hulk, vanus jne, nii näiteks on [[maisi-roninastik]]u ühe [[seemnevedelik|ejakulaadiportsjoni]] maht keskmiselt 0,01 [[milliliiter|ml]].<ref>Fahrig BM, Mitchell MA, Eilts BE, Paccamonti DL., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17469269 Characterization and cooled storage of semen from corn snakes (Elaphe guttata).], J Zoo Wildl Med. 2007 Mar;38(1):7-12., Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> |
|||
== Imetajatel == |
== Imetajatel == |
||
=== Mehel === |
=== Mehel === |
||
Enamikel täiskasvanutel meestel moodustub seemnevedelik [[munandid|munandites]] [[spermatosoid]]idest ja lisasugunäärmetes ([[seemnepõieke]]sed, [[eesnääre]] ja [[kusitisibulanäärmed]]) tekkinud sekreedist. |
Enamikel täiskasvanutel meestel moodustub seemnevedelik [[munandid|munandites]] [[spermatosoid]]idest ja lisasugunäärmetes ([[seemnepõieke]]sed, [[eesnääre]] ja [[kusitisibulanäärmed]]) tekkinud sekreedist. |
||
==== Sperma biokeemiline koostis ==== |
==== Sperma biokeemiline koostis ==== |
||
| 17. rida: | 20. rida: | ||
== Patoloogia == |
== Patoloogia == |
||
Seemnevedeliku väljutamise käigus võib toimuda nakatumine ja/või mitmete [[suguhaigused|suguhaiguste]] ülekanne. |
Seemnevedeliku väljutamise käigus võib toimuda nakatumine ja/või mitmete [[suguhaigused|suguhaiguste]] ülekanne. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
| 35. rida: | 37. rida: | ||
*Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252. |
*Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252. |
||
*Hector E.Chemes ja Vanesa Y.Rawe, ''[http://humupd.oxfordjournals.org/content/9/5/405.full.pdf Sperm pathology: a step beyond descriptive morphology. Origin, characterization and fertility potential of abnormal sperm phenotypes in infertile men]'', Human Reproduction Update, Vol.9, No.5 pp. 405±428, 2003, Veebiversioon (vaadatud 11.12.2013)<small> (''inglise keeles'')</small> |
*Hector E.Chemes ja Vanesa Y.Rawe, ''[http://humupd.oxfordjournals.org/content/9/5/405.full.pdf Sperm pathology: a step beyond descriptive morphology. Origin, characterization and fertility potential of abnormal sperm phenotypes in infertile men]'', Human Reproduction Update, Vol.9, No.5 pp. 405±428, 2003, Veebiversioon (vaadatud 11.12.2013)<small> (''inglise keeles'')</small> |
||
[[Kategooria:Anatoomia]] |
[[Kategooria:Anatoomia]] |
||
Redaktsioon: 25. märts 2014, kell 19:23
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.[1]
Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel
Maolistel
Teadlaste arvates koguneb isastel madudel seemnevedelik jahedama kliimaga maades talvise puhkeseisundi ajal hoopis abisuguelundites ehk 'neeru-sugusegmentides' (inglise keeles renal sex elements), mis näiteks harilikul rästikul võivad moodustada kuni 1/2 neerust.[2] Seemnevedelik väljutatakse, tihti peale kurnavaid võitlusi, kuid võimalusel kopulatsiooni ajal emase partneri kloaaki.
Seemnevedeliku kogused sõltuvad mitmest faktorist nagu isase mao suurus, eelnev kopulatsioonide hulk, vanus jne, nii näiteks on maisi-roninastiku ühe ejakulaadiportsjoni maht keskmiselt 0,01 ml.[3]
Imetajatel
Mehel
Enamikel täiskasvanutel meestel moodustub seemnevedelik munandites spermatosoididest ja lisasugunäärmetes (seemnepõiekesed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed) tekkinud sekreedist.
Sperma biokeemiline koostis
Pikemalt artiklis Spermaanalüüs
Seemnevedelikus on rohkelt fruktoosi, prostaglandiine ning ensüüme.
Patoloogia
Seemnevedeliku väljutamise käigus võib toimuda nakatumine ja/või mitmete suguhaiguste ülekanne.
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.
- ↑ A. J. Marshall, F. M. Woolf, Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus', lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ Fahrig BM, Mitchell MA, Eilts BE, Paccamonti DL., Characterization and cooled storage of semen from corn snakes (Elaphe guttata)., J Zoo Wildl Med. 2007 Mar;38(1):7-12., Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
Välisallikad
- Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.
- Hector E.Chemes ja Vanesa Y.Rawe, Sperm pathology: a step beyond descriptive morphology. Origin, characterization and fertility potential of abnormal sperm phenotypes in infertile men, Human Reproduction Update, Vol.9, No.5 pp. 405±428, 2003, Veebiversioon (vaadatud 11.12.2013) (inglise keeles)