Kindralkuberner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. jaanuar 2014, kell 12:37

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid.

Ajalooliselt valitsesid kindralkubernerid mitmeid Briti, Belgia, Prantsuse, Hollandi, Hispaania ja Portugali kolooniaid ning Rootsi dominioone. Kindralkubernerid määras ka Napoleon Bonaparte valitsema mõningaid Prantsuse võimu alla langenud alasid (Brandenburg, Kuramaa, Parma ja Piacenza, Piombino, Toskaana, Illüüria). Samuti on kindralkubernerid valitsenud USA võimu ajal Filipiine, Teises maailmasõjas Saksa okupatsiooni ajal Poolat, liitlaste kontrolli all olevat Saksimaad pärast Napoleoni lüüasaamist, Austria-Ungari ja Bulgaaria poolt Esimeses maailmasõjas okupeeritud Serbiat ning mõningaid Vene keisririigi alasid (Soome, Poola, Baltimaad).

Tänapäeval nimetatakse kindralkubernerideks Suurbritannia kuninganna asevalitsejaid Briti Rahvaste Ühenduse maades ning Iraani provintsijuhte, kelle määrab siseminister. Rahvaste Ühenduse kindralkubernerid määrab kuninganna kohaliku peaministri ettepanekul; ainsad erandid on Paapua Uus-Guinea ja Saalomoni saared, kus kindralkuberneri valib parlament.

Eestit valitsesid kindralkubernerid Rootsi ja Vene võimu all: Eestimaa kubermangu 1674–1909, Liivimaa kubermangu 1621–1909.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Kindralkuberner''' on [[monarh]]i asevalitseja iseseisvas riigis, suures [[koloonia]]s või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega [[kuberner]] või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid.
-Ajalooliselt valitsesid kindralkubernerid mitmeid [[Suurbritannia|Briti]], [[Belgia]], [[Prantsuse]], [[Holland]]i, [[Hispaania]] ja [[Portugali]] kolooniaid ning [[Rootsi]] [[dominioon]]e. Kindralkubernerid määras ka [[Napoleon Bonaparte]] valitsema mõningaid Prantsuse võimu alla langenud alasid ([[Brandenburg]], [[Kuramaa]], [[Parma]] ja [[Piacenza]], [[Piombino]], [[Toskaana]], [[Illüüria]]). Samuti on kindralkubernerid valitsenud [[USA]] võimu ajal Filipiine, [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Saksa okupatsiooni ajal [[Poola]]t, liitlaste kontrolli all olevat [[Saksimaa]]d pärast Napoleoni lüüasaamist, [[Austria-Ungari]] ja [[Bulgaaria]] poolt [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] okupeeritud [[Serbia]]t ning mõningaid [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] alasid ([[Soome]], [[Poola]], [[Baltimaad]]).
+Ajalooliselt valitsesid kindralkubernerid mitmeid [[Suurbritannia|Briti]], [[Belgia]], [[Prantsuse]], [[Holland]]i, [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i kolooniaid ning [[Rootsi]] [[dominioon]]e. Kindralkubernerid määras ka [[Napoleon Bonaparte]] valitsema mõningaid Prantsuse võimu alla langenud alasid ([[Brandenburg]], [[Kuramaa]], [[Parma]] ja [[Piacenza]], [[Piombino]], [[Toskaana]], [[Illüüria]]). Samuti on kindralkubernerid valitsenud [[USA]] võimu ajal Filipiine, [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Saksa okupatsiooni ajal [[Poola]]t, liitlaste kontrolli all olevat [[Saksimaa]]d pärast Napoleoni lüüasaamist, [[Austria-Ungari]] ja [[Bulgaaria]] poolt [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] okupeeritud [[Serbia]]t ning mõningaid [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] alasid ([[Soome]], [[Poola]], [[Baltimaad]]).
 Tänapäeval nimetatakse kindralkubernerideks Suurbritannia kuninganna asevalitsejaid [[Briti Rahvaste Ühendus]]e maades ning [[Iraan]]i provintsijuhte, kelle määrab siseminister. Rahvaste Ühenduse kindralkubernerid määrab kuninganna kohaliku peaministri ettepanekul; ainsad erandid on [[Paapua Uus-Guinea]] ja [[Saalomoni saared]], kus kindralkuberneri valib parlament.