Tartu Ülikooli Narva kolledž

Tartu Ülikooli Narva Kolledž
Asutatud	1999
Tüüp	Avalik-õiguslik ülikool
Rektor	Katri Raik
Asukoht	Raekoja plats 2, Narva

Tartu Ülikooli Narva Kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis avati Narvas 1999. aastal.

Kolledži ajalugu

Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 Narva Kõrgkooli baasil. Kolledži direktorina asus tööle Katri Raik. Samal aastal alustas tööd avatud ülikool.

Struktuur

Kolledžit juhib direktor, kelle valib perioodiliselt Tartu Ülikooli nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna dekaani omaga. Kolledžis on viis lektoraati (eesti keele ja kirjanduse, pedagoogika ja psühholoogia, ühiskonnateaduste-, vene keele ja kirjanduse, võõrkeelte lektoraat).

Erialad

Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel:

1. Koolieelse lasteasutuse õpetaja
2. Klassiõpetaja (vene õppekeele baasil)
3. Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis. Selle eriala raames on järgmised spetsialiseerumisvõimalused (3.-6. õpitakse lisaerialana)
   • eesti keele kui võõrkeele õpetaja
   • inglise keele kui võõrkeele õpetaja
   • ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
   • loodus- ja inimeseõpetuse õpetaja
   • vene keele kui võõrkeele õpetaja
   • sotsiaalpedagoog
4. Noorsootöö
5. Kohaliku omavalitsuse korraldus
6. Ettevõtlus ja projektijuhtimine (koostöös TÜ Pärnu kolledžiga)

Neil erialadel saab õppida nii statsionaarõppes kui avatud ülikoolis.

Õppe- ja teadustegevus

Kolledžil kaks perioodilist väljaannet:

1. Acta et commentationes collegii Narovensis – Narva Kolledži toimetised alates aastast 2002.
2. Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis – Rahvusvaheliste konverentside ettekannete põhjal kirjutatud artiklite kogumik alates aastast 2004.

Kolledžis toimuvad regulaarselt teaduskonverentsid. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses üldhariduskoolis ja kõrgkoolis õpetamise pedagoogika, psühholoogia ja metoodika.

Aastal 2003 toimus Narva ajaloole pühendatud rahvusvaheline konverents, mille peakorraldaja oli Karsten Brüggemann. Aastal 2006 pühendati rahvusvaheline konverents etnilistele stereotüüpidele, peakorraldajaks Jelena Nõmm. Aasta 2008 konverents pühendati mitmekultuurilisusele pedagoogikas, korraldajateks Anna Džalalova ja Jekaterina Protassova.

Iga aasta augustis toimub pedagoogiline konverents, mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks.

Aastast 2001 toimub iga-aastane üliõpilaste teaduslik konverents, mis arenes rahvusvaheliseks aastal 2005.

Üliõpilased: üliõpilasnõukogu ja üliõpilaste teaduslik ühing

Tatjanapäev – vene üliõpilaste traditsiooniline pidu, mis sarnaneb meile harjumuspärasele rebaste ristimisele. Sageli osalevad seal külalised teistest Eesti õppeasutustest.

Kolledžiga seotud projektid

Eesti kodu Narvas

Eesti kodu Narvas on pisike struktuuriüksus, mille eesmärk on eesti keele ja kultuuri tutvustamine Narvas. Korraldatakse kodanikupäeva üritusi, toimuvad avalikud loengud (külaliste hulgas on olnud Dag Hartelius, Urve Palo, Indrek Tarand, Hardi Volmer, Olav Aarna ja teised), rahvatraditsioonide tutvustamine, eesti filmide õhtud, kuhu on kutsutud ka Narva koolide õpilased. On näidatud filme „Wikmanni poisid“, film Arvo Pärdist „24 prelüüdi ühele fuugale“, „Minu Leninid“, „Hukkunud alpinisti hotell“, „Georg“, „Karoliine hõbelõng“, „Nipernaadi“.

Toimuvad eestikeelsete raamatute müügipäevad ja raamatulaadad. Tähistatud on emakeelepäeva, kuigi meie puhul oleks õigem nimetus eesti keele päev. Selle ürituse raames toimus näiteks Kerttu Rakke raamatu esitlus.

Lasteülikool

Lasteülikool tegutseb Narva kolledžis aastast 2007 ja on esimene omalaadne Eestis. Lastele peavad loenguid oma ala tõelised ja tuntud asjatundjad. Loengud on kahes keeles korraga, eri rahvusest lapsi ei eraldata teineteisest. Lapsed olid esimesel hooajal vanuses 7–12, teisel hooajal 8–12 eluaastat. Narva Lasteülikooli projekt on saanud tunnustuseke teise preemia teaduse populariseerimise auhindade jagamisel. Teisel hooajal laienes Narva Lasteülikooli projekt ka Tartusse, st loenguid peeti ka Tartu lastele. Kolmandal hooajal lisandusid loengud Tallinna lastele. Narva Lasteülikool kuulub Euroopa lasteülikoolide võrgustikku eucu.net.

Eelkolledž

Eelkolledži puhul pakutakse tegevusi gümnasistidele. Neile on pakutud võimalust osaleda loengutes samadel põhimõtetel üliõpilastega ja soovi korral hiljem ainepunktid kõrgkooliõpingutesse üle kanda. Neile on pakutud ka päris oma loenguid, mille teemad tulenevad kolledžis õpetatavatest erialadest ja ainetest.

Kolledži õppehoone

Õppehoone projekteerisid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Sisekujunduse loomisel osalesid Hannes Praks, Kadri Tamme, Kristjan Holm, Liisi Murula, Toomas Pääsuke, Ahti Grünberg, Daniel Marius Reisser ja Helen Sarapuu (Hannes Praks Stuudio). Ehitustööd viis läbi YIT Ehitus.

Hoone sisekujunduse puhul on välja toodud, et varasemalt ei ole Eestis nii suure ehitise interjööri kujundamisel looduslikke viimistlusmaterjale kasutatud. Lisaks on hoone sisekujundusel iseloomulik baroksete motiivide kasutamine ja seintele maalitud ruumigraafika ning hoone tarbeks on eraldi loodud LED-projektorid, mida kasutatakse ruumide funktsiooni kuvamiseks.

Õppehoone pälvis Kultuurkapitali aastapreemia. Ehitise iseloomustamiseks öeldi, et selle "tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris".

Vaata ka

• Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Välislingid

• Narva Kolledži koduleht
• Mari Peegel Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuur Eesti Päevaleht 10. jaanuar 2014