Kukevere: erinevus redaktsioonide vahel

Kukevere
Pindala	13,2 km² (2020)
Elanikke	49 (01.01.2006)
EHAK-i kood	3554
Koordinaadid	59° 12′ N, 25° 44′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 25. oktoober 2013, kell 23:16

Kukevere on küla Järva maakonnas Ambla vallas.

Endise nimega Kuckofer. Elanike arv seisuga 1.01.2013 55 inimest. Pindala 13 km2.

Asukoht

Küla asub Ambla valla loodeservas piirnedes Märjandi ja Sääskülaga ja Käravete alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk Piibe maantee Haduskuuluvus läbi aegade:1866 Kukevere vald, 1892 Ambla vald, 1945 Jäneda Külanõukogu, 1963 Lehtse Külanõukogu, 1977 Ambla Külanõukogu, 1991 Ambla vald.

Ajalooline taust

Esmamainimine 1564. Kukevere koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. 1725 elas külas 70 inimest. 1977. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne kolhoose olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel segakoor, mis käis ka laulupidudel. Kukeveres tegutses ka naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.

Vaatamisväärsused

Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Põhjakülje kallakul on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimetus “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.

Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel. Teed külla juhatab põline mänd. Kukevere mõisa kuivati on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “Prohvet Maltsvet” Juhan Leinberg.

Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on arheoloogiamälestistena kaitse all kaks kivikalmet.

Välislingid

Hundid laastasid lambakarja Järva Teataja 30. november 2006

↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.

[1] Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.

[2] Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{vikinda}}
 {{EestiAsula
 |  nimi = Kukevere
@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 '''Kukevere''' on [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]].
-'''KUKEVERE (Kuckofer)'''
+Endise nimega '''Kuckofer.'''
-Elanike arv 55 (seisuga 1.01.2013)
+Elanike arv seisuga 1.01.2013 55 inimest.
+Pindala 13 km2.
-Esmamainimine 1564a.
-Pindala 13 km2
+==Asukoht==
-'''Halduskuuluvus'''
+Küla asub Ambla valla loodeservas piirnedes [[Märjandi]] ja [[Sääsküla (Ambla)|Sääskülaga]] ja [[Käravete]] alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk [[Piibe maantee]] Haduskuuluvus läbi aegade:[[1866]] [[Kukevere vald]],
-Kukevere vald
-Ambla vald
+[[1892]] [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]],
-Jäneda Külanõukogu
+[[1945]] [[Jäneda]] Külanõukogu,
-Lehtse Külanõukogu
+[[1963]] [[Lehtse]] Külanõukogu,
-Ambla Külanõukogu
+[[1977]] [[Ambla]] Külanõukogu,
-Ambla vald
+[[1991]] [[Ambla vald]].
-'''Küla ajalooline taust'''
+==Ajalooline taust==
+Esmamainimine [[1564]]. Kukevere
-Koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. 1725 elas külas 70 inimest. 1977 a. liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne kolhoose olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel sega koor, mis käis ka laulupidudel. Kukeveres tegutses ka Naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.
+koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. [[1725]] elas külas 70 inimest. 1977. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne [[kolhoos|kolhoose]] olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel segakoor, mis käis ka [[laulupidu|laulupidudel]]. Kukeveres tegutses ka naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.
+==Vaatamisväärsused ==
-'''Küla paiknemine'''
+Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline [[graniit|graniitrahn]]: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja [[kvarts|kvartsirikas]]. Põhjakülje kallakul on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on [[Jänijõgi|Jänijõe]] alguse allikad. Rahnu nimetus “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.
-Küla asub valla loodeservas piirnedes Ambla valla Märjandi ja Sääskülaga ja Käravete alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk Piibe maantee.
+Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.
-'''Vaatamisväärsused'''
+Teed külla juhatab põline [[mänd]]. [[Kukevere mõis|Kukevere mõisa]] kuivati on kaunis näide [[Järvamaa]] põhjaosale tüüpilisest [[maakivi]] ja Kuru [[lubidolomiit|lubidolomiidi]] kooskasutamisest. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “Prohvet Maltsvet” [[Juhan Leinberg]].
-Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Kallakul põhjaküljel on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimetus “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.
-Piibe maanteelt juhatab teed külla põline mänd. Kukevere mõisa kuivati on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest. Jaani ja Karja talu maadel on kaks riikliku kaitse all olevat kivikalmet. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “Prohvet Maltsvet” Juhan Leinberg. Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.
 Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on [[arheoloogiamälestis]]tena kaitse all kaks [[kivikalme]]t.