16 917
muudatust
Erinevus lehekülje "Sotsialism" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
P
resümee puudub
P (Bot: Migrating 107 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q7272 (translate me)) Märgis: K |
P |
||
|
[[Majandus]]e arengu tulemusena hakkas [[19. sajand]]il linnaelanikkond järsult kasvama. [[Vabrik]]utööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid ähvardas [[tööpuudus]]e, [[haigus]]e, [[tööõnnetus]]e või [[vanadus]]e korral viletsus, sest [[hoolekanne|hoolekande]]- ja [[sotsiaalkindlustus]]süsteemi polnud. Seevastu [[liberalism|liberaalid]] jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja [[konservatism|konservatiivid]] olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali.
[[1830. aastad|
*revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist;
*reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku.
Vastandina [[liberalism|liberaalidele]] ja [[konservatism|konservatiividele]], kes lähtusid majanduse ja ettevõtjate nõudmisest, seadsid sotsialistid esikohale tööinimese olukorra ja probleemide lahendamise.
[[1840. aastad|
Praktilises tegevuses hakkasid [[Eduard Bernstein]] ja tema poolehoidjad nõudma Marxi õpetuse revideerimist (siit ka selle voolu nimetus [[revisionism]]) ning revolutsiooni asemel seati esikohale sotsiaalsed [[reform]]id. Neid taheti saavutada [[parlament]]aarse võitluse ja [[demokraatia|demokraatlike]] valimiste teel. Sellest kujunes välja uus suund: [[sotsiaaldemokraatia]].
Sotsiaaldemokraatia peamiseks toeks kujunesid tööstustööliste, [[ametiühing|ameti]]- ja kutseühingud. [[20. sajand]]i esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et [[demokraatia]] ja sotsialism on lahutamatud ning et demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt aga arvati, et sotsialism sisaldab "tootmis- ja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimise]] vajalikkust vaidlustama.
| |||