Luuüdi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. mai 2013, kell 20:43

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medulla ossium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.^[1]^[2]

Luuüdis toimub peamine hematopoees- erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad lümfotsüüdid tüümuses).^[3]

Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e punane luuüdi (4.-5.eluaastaks on juba osa muutunud rasvastunud luuüdiks).^[4] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga lameluudes, nagu koljuluud,lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e kollase luuüdiga.^[5]

Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte. Punases luukoes asuvad luukoerakud komplekteerivad ka uut luukudet.^[6]

Vaata ka

Viited

↑ Meditsiinisõnastik 2004
↑ Roosalu, 2010
↑ Nienstedt et al 2011
↑ Nienstedt et al 2011
↑ Normaalne veri ja luuüdi
↑ Roosalu, 2010

Kasutatud kirjandus

Meditsiinisõnastik. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. 2004, Kirjastus Medicina, lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
SA TÜ Kliinikum. Hematoloogia- Onkoloogia Kliinik. Normaalne veri ja luuüdi. Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013) (pdf)
Meeli Roosalu. Inimese anatoomia. lk 26, Kirjastus Koolibri. 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.

[1] Meditsiinisõnastik 2004

[2] Roosalu, 2010

[3] Nienstedt et al 2011

[4] Nienstedt et al 2011

[5] Normaalne veri ja luuüdi

[6] Roosalu, 2010

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
-'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medulla ossium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e õõnsusi täitev aine.
+'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medulla ossium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete [[vererakk]]ude [[tüvivorm]]e.<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref><ref>Roosalu, 2010</ref>
+Luuüdis toimub peamine [[hematopoees]]- [[erütropoees]], [[leukotsütopoees]] ja osaliselt ka [[lümfotsütopoees]] (hiljem küpsevad lümfotsüüdid [[tüümus]]es).<ref>Nienstedt et al 2011</ref>
-Noorte indiviidide luuüdi on punast värvi ja seetõttu nimetatakse seda [[punane luuüdi|punaseks luuüdiks]]. Toruluudes muutub see aja jooksul [[kollane luuüdi|kollaseks luuüdiks]].
+Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] (4.-5.eluaastaks on juba osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]].<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref>
+Punases luuüdis komplekteeritakse [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e.  Punases luukoes asuvad [[luukoerakk|luukoerakud]] komplekteerivad ka uut [[luukude]]t.<ref>Roosalu, 2010</ref>
+{{pooleli}}
+== Vaata ka ==
+*[[Imetajate rakutüüpide loetelu]]
+*[[Veri]]
+*[[Erütrotsüüdid]]
+*[[Luuüdipunktsioon]]
+*[[Luu]]
+*[[Luustik]]
+== Viited ==
+{{Viited|}}
+==Kasutatud kirjandus==
+*Meditsiinisõnastik. Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
+*[[SA TÜ Kliinikum]]. Hematoloogia- Onkoloogia Kliinik. ''Normaalne veri ja luuüdi''. [http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/80-normaalne-veri-ja-luuuedi Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)] (pdf)
+*[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia''. lk 26, Kirjastus [[Koolibri]]. [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.
+*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.
-Punases luuüdis tekib [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e.
 [[Kategooria:Anatoomia]]
+[[Kategooria:Füsioloogia]]
+[[Kategooria:Histoloogia]]