Šibenik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Addbot (arutelu | kaastöö)
47 247 muudatust
P Bot: Migrating 44 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q3549 (translate me)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{linn
| nimi = Šibenik
| omakeelne_nimi_1 = | |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:Sibenik coat of arms.jpg|100px]]
| vapi_link = Šibeniki vapp
| pindala =
| elanikke = 46 372 (2011)
| laius = 43/44
| pikkus = 15/54
| asendikaart = Horvaatia
}}
[[Pilt:Harbour of Sibenik.JPG|pisi|Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale]]
[[Pilt:Harbour of Sibenik.JPG|pisi|Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale]]

⚫
[[Pilt:Sibenik 2003.jpg|pisi|Šibenik (2003)]]
'''Šibenik''' ([[itaalia keel]]es ''Sebenico'') on [[linn]] [[Horvaatia]]s [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul [[Dalmaatsia]]s.
'''Šibenik''' ([[itaalia keel]]es ''Sebenico'') on [[linn]] [[Horvaatia]]s [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul [[Dalmaatsia]]s.


Elanikke 37 000 (2001).
Elanikke oli 2011. aasta seisuga 46 372.


== Geograafia ==
== Geograafia ==
28. rida: 41. rida:
[[Pilt:Petar Kresimir IV.JPG|pisi|Petar Krešimir IV skulptuur Šibenikis]]
[[Pilt:Petar Kresimir IV.JPG|pisi|Petar Krešimir IV skulptuur Šibenikis]]
Enamiku Horvaatia rannikulinnadest on asutanud kreeklased, illüürid või roomlased, aga Šibenik on erand. Selle asutasid horvaadid. Esimest korda mainiti seda ja juba tänapäevase nimega [[Horvaatia kuningas|Horvaatia kuninga]] [[Petar Krešimir IV]] [[harta]]s ja lühikest aega oli linnas ka Horvaatia kuninga residents. Sel põhjusel kutsutakse Šibenikki ka Krešimiri linnaks. See on vanim horvaatide linn Aadria mere ääres.
Enamiku Horvaatia rannikulinnadest on asutanud kreeklased, illüürid või roomlased, aga Šibenik on erand. Selle asutasid horvaadid. Esimest korda mainiti seda ja juba tänapäevase nimega [[Horvaatia kuningas|Horvaatia kuninga]] [[Petar Krešimir IV]] [[harta]]s ja lühikest aega oli linnas ka Horvaatia kuninga residents. Sel põhjusel kutsutakse Šibenikki ka Krešimiri linnaks. See on vanim horvaatide linn Aadria mere ääres.

⚫
[[Pilt:Sibenik 2003.jpg|pisi|vasakul|Šibenik (2003)]]


[[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il käis Šibenik käest kätte [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Bütsants]]i, [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Bosnia kuningriik|Bosnia]] vahel. Veneetsia vallutas linna [[1116]] ja hoidis seda enda käes kuni [[1124]]. Siis vallutas selle lühikeseks ajaks Bütsants, aga Veneetsia võttis selle tagasi ja hoidis seda kuni [[1133]]. aastani, mil selle vallutas Ungari. Kuni [[1180]]. aastani vahetas linn veel mitu korda omanikku. [[1167]] andis [[Ungari kuningas]] [[István III]] Šibenikile linnaõigused. [[1298]] sai linn endale [[diötsees]]i. [[1409]]–[[1412|12]] võitis Dalmaatsia sõja Veneetsia vastu, kes Dalmaatsiat vallutada püüdis. [[15. sajand]]i lõpul hakkas Šibenikki ähvardama [[Osmanite riik]], kes aga ei suutnudki Šibenikki vallutada. [[16. sajand]]il ehitati [[Püha Nikolause kindlus]] ja [[17. sajand]]il tugevdati neid kindlustusi veelgi. Pikka aega kuulus Šibenik Veneetsiale, kuni see riik [[1797]] lagunes ja siis läks linn [[Habsburgid]]e võimu alla.
[[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il käis Šibenik käest kätte [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Bütsants]]i, [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Bosnia kuningriik|Bosnia]] vahel. Veneetsia vallutas linna [[1116]] ja hoidis seda enda käes kuni [[1124]]. Siis vallutas selle lühikeseks ajaks Bütsants, aga Veneetsia võttis selle tagasi ja hoidis seda kuni [[1133]]. aastani, mil selle vallutas Ungari. Kuni [[1180]]. aastani vahetas linn veel mitu korda omanikku. [[1167]] andis [[Ungari kuningas]] [[István III]] Šibenikile linnaõigused. [[1298]] sai linn endale [[diötsees]]i. [[1409]]–[[1412|12]] võitis Dalmaatsia sõja Veneetsia vastu, kes Dalmaatsiat vallutada püüdis. [[15. sajand]]i lõpul hakkas Šibenikki ähvardama [[Osmanite riik]], kes aga ei suutnudki Šibenikki vallutada. [[16. sajand]]il ehitati [[Püha Nikolause kindlus]] ja [[17. sajand]]il tugevdati neid kindlustusi veelgi. Pikka aega kuulus Šibenik Veneetsiale, kuni see riik [[1797]] lagunes ja siis läks linn [[Habsburgid]]e võimu alla.
41. rida: 56. rida:


==Välislingid==
==Välislingid==
{{Commons}}
{{Commonskat}}
*[http://www.sibenik.hr/ Linna ametlik lehekülg]
*[http://www.sibenik.hr/ Linna ametlik lehekülg]
*[http://whc.unesco.org/sites/963.htm Šibeniki katedraal (katedrala sv. Jakova)]

{{Coordinate |NS=43.73389444 |EW=15.8955 |type=city |region=HR-15 |dim=10000}}


[[Kategooria:Horvaatia linnad]]
[[Kategooria:Horvaatia linnad]]

Redaktsioon: 14. aprill 2013, kell 16:33

Šibenik
Pindala 400 km²[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 46 372 (2011)
Koordinaadid 43° 44′ N, 15° 54′ E
Šibenik (Horvaatia)
Šibenik
Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale

Šibenik (itaalia keeles Sebenico) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias.

Elanikke oli 2011. aasta seisuga 46 372.

Geograafia

Šibenikist läheb maantee mererannikut pidi loodesse Vodice ja Biograd na Moru kaudu Zadarisse ning kagusse Trogiri ja Kaštel Stari kaudu Spliti.[2]

Šibenikist läheb raudtee üksnes ida suunas. Seda mööda saab sõita Kaštel Stari kaudu Spliti, aga poolel teel keerab põhja poole raudteeharu, mis viib Knini ja sealtkaudu ülejäänud Horvaatiasse.[2]

Kuigi Horvaatia rannik on üldiselt tihedalt saartega ääristatud, on just Šibeniki kohal saari vähe. Šibenikist edelasse jääb Žirje saar.[2]

Kliima

Aasta keskmine temperatuur on +15,4 °C. Kõige kõrgem on see juulis (+25,0 °C) ja augustis (+24,6 °C), kõige madalam jaanuaris (+6,8 °C) ja veebruaris (+7,4 °C).

Kõige kõrgemad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud augustis (+39,2 °C) ja juulis (+38,2 °C). Kõige madalamad maksimumtemperatuurid on detsembris (+20,3 °C) ja jaanuaris (+21,4 °C).

Kõige madalamad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud veebruaris (-11 °C) ja jaanuaris (-10,2 °C). Kõige kõrgemad miinimumtemperatuurid on juulis (+11,6 °C) ja augustis (+10,2 °C). Maist kuni oktoobrini pole kunagi öökülma täheldatud.

Aastas sajab keskmiselt 801 mm. Talvel sajab rohkem kui suvel. Kõige sajusemad kuud on november (112 mm) ja detsember (95 mm), kõige kuivemad juuli (30 mm) ja august (45 mm). Vihma sajab keskmiselt 105 päeval aastas, kõige rohkem novembris ja detsembris (kummaski 12), kõige vähem juulis ja augustis (kummaski 5 päeval). Lund sajab keskmiselt 3 päeval aastas.

Päike paistab aastas keskmiselt 2679 tundi. Kõige päikesepaistelisemad päevad on juuli (358 tundi) ja august (326 tundi), kõige hämaramad detsember (114 tundi) ja jaanuar (129 tundi).

Ajalugu

Petar Krešimir IV skulptuur Šibenikis

Enamiku Horvaatia rannikulinnadest on asutanud kreeklased, illüürid või roomlased, aga Šibenik on erand. Selle asutasid horvaadid. Esimest korda mainiti seda ja juba tänapäevase nimega Horvaatia kuninga Petar Krešimir IV hartas ja lühikest aega oli linnas ka Horvaatia kuninga residents. Sel põhjusel kutsutakse Šibenikki ka Krešimiri linnaks. See on vanim horvaatide linn Aadria mere ääres.

Šibenik (2003)

11. ja 12. sajandil käis Šibenik käest kätte Veneetsia, Bütsantsi, Ungari ja Bosnia vahel. Veneetsia vallutas linna 1116 ja hoidis seda enda käes kuni 1124. Siis vallutas selle lühikeseks ajaks Bütsants, aga Veneetsia võttis selle tagasi ja hoidis seda kuni 1133. aastani, mil selle vallutas Ungari. Kuni 1180. aastani vahetas linn veel mitu korda omanikku. 1167 andis Ungari kuningas István III Šibenikile linnaõigused. 1298 sai linn endale diötseesi. 1409–12 võitis Dalmaatsia sõja Veneetsia vastu, kes Dalmaatsiat vallutada püüdis. 15. sajandi lõpul hakkas Šibenikki ähvardama Osmanite riik, kes aga ei suutnudki Šibenikki vallutada. 16. sajandil ehitati Püha Nikolause kindlus ja 17. sajandil tugevdati neid kindlustusi veelgi. Pikka aega kuulus Šibenik Veneetsiale, kuni see riik 1797 lagunes ja siis läks linn Habsburgide võimu alla.

Esimese maailmasõja lõpus okupeeris linna Itaalia, kes hoidis seda enda käes kuni 12. juunini 1921. Rapallo rahulepinguga pidi Itaalia linna Jugoslaaviale üle andma. Jugoslaaviale jäi Šibenik kuni 1991. aastani, mil Horvaatia kuulutas välja iseseisvuse.

Horvaatia iseseisvussõja käigus vallutas Horvaatia 15. septembril 1991 Šibenikis olnud Jugoslaavia mereväebaasi. Seejärel ründasid Jugoslaavia väed Šibenikki kuni 22. septembrini, mil pidid oma kaotust tunnistama ja taanduma. Seda nimetatakse Šibeniki lahinguks. Selle käigus pommitas Jugoslaavia linna nii suurtükkide kui lennukitega, tekitades suuri purustusi. Surma sai seevastu suhteliselt vähe inimesi. Pärast sõja lõppu 1995. aastal taastati linnas hävinud hooned.

Šibeniki katedraal on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Viited

  1. ↑ Register of spatial units of the State Geodetic Administration of the Republic of Croatia
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Suur maailma atlas, lk. 64

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Šibenik&oldid=3604618"