Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. aprill 2013, kell 13:47

Keiser Peeter Suure Merekindluse Peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele ajavahemikul 1912 kuni 1918 ehitatud Keiser Peeter Suure Merekindlusest.

Merekindluse rajamise ukaasiga jaotati kaitsepiirkonnad kolmeks sektoriks : Lõuna- (Eesti), Põhja- (Soome) ja Meresektor^[1]. Soome lahe suuet kaitses Soome lõunarannikul Turu ja Ahvenamaa positsioon.

Merekindluse mererinde relvastuses kasutati vastavalt otstarbele rannapatareisi Soome lahe kaitseks vaenlase laevastiku vastu ja rannakaitsepatareisi võimalike rannikule suunatud dessantide vastu.

Suurtükipatareide sümbolite tähendus nimes:

IV – relvade arv patareis
130 – relva kaliiber millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites

Merekindluse peapositsiooni lõunasektor

Peapositsiooni moodustasid Pakri, Suurupi ja Viimsi poolsaartel ning Kakumäel, Aegnal, Naissaarel, Väike-Pakril ja Paljassaarel paiknevad rannapatareid. Eestis paiknevat Peeter Suure Merekindluse osa nimetati Peeter Suure Merekindluse mererindeks. 19-st mererinde patareist asusid 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel.

Suurupi rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr 1^[2], (valmimata), Suurupi küla Harku vallas. Nelja 14” (tollise) kahuriga patarei (Romanovite patarei) asus Suurupi Ülemise tuletorni juures;
Rannakaitsepatarei nr 2^[3], Suurupi küla, USA firma "Bethlehem Steel" poolt toodetud IV-234/50 mm (9,2”) kahuritega patarei ja helgiheitjapositsioon^[4];
Õhutõrjepatarei 2a, III-57 mm
Rannakaitsepatarei nr 3^[5], Suurupi küla, Humala. Patareis neli 6” (152-mm) Canet’-tüüpi kahurit ja helgiheitjad 1^[6] ja 2^[7].

Pakri poolsaare ja Pakri saarte rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr 1b, III-120/45, Pakri poolsaarel oli valmis ajutistel alustel
Rannakaitsepatarei nr 3b, I-120/50, Väike-Pakri saarel oli valmis ajutistel alustel
Rannakaitsepatarei nr 2b, Suur-Pakri saarel jäi ehitamata

Kakumäe rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr. 4^[8], koosnes IV-120/50 Vickers tüüpi suurtükist, asus Kakumäe poolsaare tipus, (Kakumäe tee 250) koos komandohoone^[9], elektrijaama^[10], helgiheitjaplokiga^[11].
Õhutõrjepatarei 4a, IV-75 mm suurtükki

Naissaare rannapatareid

Rannapatarei nr 5 ehk Lõunapatarei, Põhjakülas ehk Tagakülas^[12], IV-152/45 suurtükki
Õhutõrjepatarei nr 5a, IV-75 mm
Rannapatarei nr 6, 1916. aasta sügisel arvati positsioon reservi
Rannapatarei nr 7^[13] ehk Ameerika patarei, milles IV-234/50 (9,2“) USA relvafirma „Bethlehem Steel“ kahurid
Rannapatarei nr 8 ehk Troonipärija Aleksei patarei, millest oli kaevatud ainult üks süvend^[14]
Ajutine Rannapatarei nr 9
Rannapatarei nr 9^[15], koosnes IV-203/50 (8“) suurtükist, mis asusid kahes soomustornis, asus saare põhjatipus. Soomustornide all asusid laskemoonavarjendid ja nende kohal kahesuurtükilised soomustornid, mille aga üksnes kupliosa oli liikuv. Soomustornide diameeter oli 6,62 m ja soomuse paksus kõikjal ühtlaselt 30 cm. Kaht torni-laskemoonakeldrit ühendas paksu betooniga ümbritsetud 80 m pikkune tunnel
Rannapatarei nr 10a ehk Peeter Suure patarei^[16], 4 III-356 mm (14 tolli) suurtükki 2 soomustornis, asus rannast ca 300 m kaugusel. Rajatis koosnes kahest kompaktsest kahekorruselisest betoonehitisest-soomustornialustest, mis omavahel olid ühendatud 200 m pikkuse liivast kuhjatud kaitsevalliga.
Rannapatarei nr 10b^[17], 4 II-305/52 suurtükki 2 soomustornis. Suurtükipatarei asus Djuphamneni laht ääres, kaugus rannajoonest oli 200 m. Patarei koosnes kahest suurtükialusest^[18] mõõtmetega 28X35 m ning nende vahel olevast 15 m kõrgusest komandopunktist koos jõujaamatiivaga, soomustornideni vahemaal (90 m kummagi tornini) . Kõik need on omavahel ühendatud 2,8 m kõrguse maa-aluse tunneliga, mis kulgeb sirgjooneliselt liivavalli all. Pöörlevate soomustornide alusehitised olid kahekorruselised. Komandotorn on kolmekorruseline, selle vaateplatvormil on mittepöörlev soomuskuppel. Soomuse paksus kupli kaheksa vaatepiluga esiküljel on 10 tolli (25 cm), tagaküljel 5-8 tolli ning lae osas 8-10 tolli.
Rannapatarei nr 11^[19], koosnes IV(III)-120/50 Vickers tüüpi suurtükist ja asus saare idaosas
kavandatud Rannapatarei nr nr 18 jäi ehitamata
- Naissaare patareide süsteemi tsentraliseeritud juhtimiseks ehitati saare põhjaossa massiivne kahekorruseline betoonist keskkomandopunkt, kus asusid staap, juhtivate ohvitseride magala, telefonikeskjaam.

Paljassaare rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr 12 (Paljassaare)^[20], Suur-Paljassaare põhjatipus (Paljassaare poolsaare loodetipus), koos Paljassaare poolsaarel asuva 3 helgiheitja (prožektori) ja tugihoonetega.
Õhutõrjepatarei nr 12a, IV-75 mm, hiljem IV-57 mm

Miiduranna rannapatareid

Rannakaitsepatarei nr. 13^[21], IV-120 mm Vickers tüüpi suurtükki, Miiduranna küla, Viimsi vallas, Viimsi poolsaarel. Rannakaitsepatarei koosseisu kuulus neli 120 mm suurtükki, betoonist kahurialused koos varjenditega, komandopunkt ning helgiheitjad Miiduranna ja Pringi neemel.
Õhutõrjepatarei 13a, III-75 mm suurtükki

Aegna saare rannapatareid

Ajutine 120 mm kahurite patarei.
Rannapatarei nr 14^[22], IV-75 mm suurtükki, Aegna saare läänerannikul üksteisest 40 meetri kaugusel eraldi betoonpunkrites^[23] ning helgiheitja positsioon^[24]
Rannakaitsepatarei nr 15^[25]ehk Aleksander Nevski patarei, millel 2 soomustorni, milles II-305/52 (12“) suurtükki, Aegna saare loodeosas Kurikneemel, Patarei betoonehitise pikkuseks oli 200 meetrit, mille kummaski otsas oli kaks 9 meetri kõrgust betoontorni, millel pöörlesid suurtel kuullaagritel soomustorn kahele kahurile. Patarei kahel eraldi maa-alusel korrusel olid ruumid meeskonnale ja laengule. Betoonosade vahele jäi kolmas soomuskuppel, kus asus komandopunkt ja selle all diiselelektrijaam. Patareide erinevaid maa-aluseid ruume ühendas sirge koridor. Helgiheitja positsioon Talneemel^[26] ja helgiheitja varjend ja elektrijaam^[27].

Viimsi poolsaare rannapatareid (kavandatud)

Rannakaitsepatarei nr 16 Leppneemes
Rannakaitsepatarei nr 17 Tammneemes^[28]

Merekindluse peapositsiooni meresektor

Merekindluse peapositsiooni põhjasektor

Mäkiluoto rannapatareid

Rannapatarei nr 20, mis rajati kindlustuste esmaetapil samaaegselt Aegna rannapateridega. Patareis kaks 14” (203-mm) Canet’-tüüpi kahuritega, kolmas soomustorni ehitamist ei viidud lõpuni

Viited

Välislingid

Береговые батареи центральной позиции МкИПВ (1917)

Kirjandus

Imperaator Peeter Suure Merekindluse ehitiste ülevaade, lk 6-7

[Mehis_Helme-1] Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006

[2] Mälestised • 8863 Peeter Suure Merekindluse valmimata rannakaitsepatarei nr. 1 kaks süvendit, 1916. a.

[3] Mälestised • 8868 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 2, 1916. a.

[4] Mälestised • 8864 Peeter Suure Merekindluse Suurupi rannakaitsepaterei nr. 2 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a.

[5] Mälestised • 8866 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 varemed

[6] Mälestised • 8867 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 helgiheitja

[7] Mälestised • 8871 Peeter Suure Merekindluse mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjend, 1917. a.

[8] Mälestised • 8744 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4, 1913-1914

[9] Mälestised • 8745 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 komandopunkt, 1915. a.

[10] Mälestised • 8742 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja jõujaama varjend, 1916. a

[11] Mälestised • 8743 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a.

[12] 6" Canet suurtüki soomustorn. Kultuurimälestiste riiklik register

[13] Mälestised • 2643 Rannapatarei nr. 7, "Ameerika"

[14] Mälestised • 2644 Rannapatarei nr. 8 lõunapoolne süvend

[15] Mälestised • 2645 Rannapatarei nr. 9

[16] Mälestised • 2646 Rannapatarei nr. 10a, "Peeter Suure"

[17] Mälestised • 2647 Rannapatarei nr. 10b

[18] 305-мм батарея №10б на о. Нарген в 1917 г.

[19] Mälestised • 2648 Rannapatarei nr. 11

[20] Mälestised • 8516 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 12, 1915. a.

[21] Mälestised • 8897 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 13, 1915. a.

[22] Mälestised • 8694 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a.

[23] Aegna saar, 20. sajandi esimene pool

[24] Mälestised • 8695 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14 helgiheitja positsioon, 1915. a

[25] Mälestised • 8696 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15

[26] Mälestised • 8698 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja positsioon, 1915-1917

[27] Mälestised • 8697 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja varjend, 1915-1917

[28] Viimsi militaarlugu

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

[27]

[28]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[File:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal]]
 '''Keiser Peeter Suure Merekindluse Peapositsioon ehk keskpositsioon ''' oli osa [[Tallinn]]a ja [[Porkkala]] ümbrusse ning nendevahelistele [[saar]]tele ajavahemikul [[1912]] kuni [[1918]] ehitatud [[Keiser Peeter Suure Merekindlus]]est.
+Merekindluse rajamise ukaasiga jaotati kaitsepiirkonnad kolmeks sektoriks : '''Lõuna-''' ([[Eesti]]), '''Põhja-''' ([[Soome]]) ja '''Meresektor'''<ref name="Mehis Helme">Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006</ref>. Soome lahe suuet kaitses Soome lõunarannikul [[Turu ja Ahvenamaa positsioon]].
 Merekindluse mererinde relvastuses kasutati vastavalt otstarbele rannapatareisi Soome lahe kaitseks vaenlase laevastiku vastu ja rannakaitsepatareisi võimalike rannikule suunatud dessantide vastu.
@@ 55. rida: / 57. rida: @@
 ==[[Aegna saar]]e rannapatareid==
+*Ajutine 120 mm kahurite patarei.
-*[[Rannakaitsepatarei nr 1]] ehk Aleksander Nevski patarei, IV-305/52 suurtükki 2 soomustornis. Patarei betoonehitise pikkuseks oli 200 meetrit, mille kummaski otsas oli kaks 9 meetri kõrgust betoontorni, millel pöörlesid suurtel kuullaagritel soomustorn kahele kahurile. Patarei kahel eraldi maa-alusel korrusel olid ruumid meeskonnale ja laengule. Betoonosade vahele jäi kolmas soomuskuppel, kus asus komandopunkt ja selle all diiselelektrijaam. Patareide erinevaid maa-aluseid ruume ühendas sirge koridor.
-*'Ajutine 120 mm kahurite patarei.
 *[[Rannapatarei nr 14]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8694 Mälestised • 8694 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a.]</ref>, IV-75 mm suurtükki, [[Aegna]] saare läänerannikul üksteisest 40 meetri kaugusel eraldi betoonpunkrites<ref>[http://www.aegna.ee/ajalugu/20-sajandi-esimene-pool/ Aegna saar, 20. sajandi esimene pool]</ref> ning helgiheitja positsioon<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8695 Mälestised • 8695 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14 helgiheitja positsioon, 1915. a]</ref>
-*[[Rannakaitsepatarei nr 15]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8696 Mälestised • 8696 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15]</ref>  4 soomustorni, milles II-305/52 (12“) suurtükki, Aegna saare loodeosas [[Kurikneem]]el, [[Talneem]]el helgiheitja positsioon<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8698 Mälestised • 8698 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja positsioon, 1915-1917]</ref> ja helgiheitja varjend ja elektrijaam<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8697 Mälestised • 8697 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja varjend, 1915-1917]</ref>.
+*[[Rannakaitsepatarei nr 15]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8696 Mälestised • 8696 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15]</ref>ehk Aleksander Nevski patarei, millel 2 soomustorni, milles II-305/52 (12“) suurtükki, Aegna saare loodeosas [[Kurikneem]]el, Patarei betoonehitise pikkuseks oli 200 meetrit, mille kummaski otsas oli kaks 9 meetri kõrgust betoontorni, millel pöörlesid suurtel kuullaagritel soomustorn kahele kahurile. Patarei kahel eraldi maa-alusel korrusel olid ruumid meeskonnale ja laengule. Betoonosade vahele jäi kolmas soomuskuppel, kus asus komandopunkt ja selle all diiselelektrijaam. Patareide erinevaid maa-aluseid ruume ühendas sirge koridor. Helgiheitja positsioon [[Talneem]]el<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8698 Mälestised • 8698 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja positsioon, 1915-1917]</ref> ja helgiheitja varjend ja elektrijaam<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8697 Mälestised • 8697 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja varjend, 1915-1917]</ref>.
 ==Viimsi poolsaare rannapatareid (kavandatud)==
 *[[Rannakaitsepatarei nr 16]] Leppneemes
 *[[Rannakaitsepatarei nr 17]] Tammneemes<ref>[http://www.rannarahvamuuseum.ee/rannarahvas/viimsi-militaarlugu/ Viimsi militaarlugu]</ref>
+=Merekindluse peapositsiooni meresektor=
+[[File:Location of Mäkiluoto.png|pisi|Mäkiluoto asendikaart [[Soome laht|Soome lahes]]]]
+=Merekindluse peapositsiooni põhjasektor=
+==Mäkiluoto rannapatareid==
+*[[Rannapatarei nr 20]], mis rajati kindlustuste esmaetapil samaaegselt Aegna rannapateridega. Patareis kaks 14” [[203 mm Canet' suurtükk|(203-mm) Canet’-tüüpi kahuritega]], kolmas soomustorni ehitamist ei viidud lõpuni
 ==Viited==
 {{viited|2}}