Programmeerimiskeel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 98 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q9143 (translate me)
81. rida: 81. rida:
{{Link FA|he}}
{{Link FA|he}}
{{Link FA|vi}}
{{Link FA|vi}}

[[af:Programmeertaal]]
[[als:Programmiersprache]]
[[am:የፕሮግራም ቋንቋ]]
[[ar:لغة برمجة]]
[[an:Luengache de programación]]
[[ast:Llinguaxe de programación]]
[[az:Proqramlaşdırma dilləri]]
[[id:Bahasa pemrograman]]
[[ms:Bahasa pengaturcaraan]]
[[bn:প্রোগ্রামিং ভাষা]]
[[zh-min-nan:Thêng-sek gí-giân]]
[[su:Basa program]]
[[be:Мова праграмавання]]
[[be-x-old:Мова праграмаваньня]]
[[bs:Programski jezik]]
[[br:Yezh programmiñ]]
[[bug:ᨅᨔ ᨀᨚᨇᨘᨈᨛᨑᨛ]]
[[bg:Език за програмиране]]
[[ca:Llenguatge de programació]]
[[cv:Компьютер чĕлхи]]
[[cs:Programovací jazyk]]
[[cy:Iaith rhaglennu]]
[[da:Programmeringssprog]]
[[de:Programmiersprache]]
[[el:Γλώσσα προγραμματισμού]]
[[en:Programming language]]
[[es:Lenguaje de programación]]
[[eo:Programlingvo]]
[[eu:Programazio-lengoaia]]
[[fa:زبان‌های برنامه‌نویسی]]
[[fr:Langage de programmation]]
[[gl:Linguaxe de programación]]
[[ko:프로그래밍 언어]]
[[hy:Ծրագրավորման լեզու]]
[[hi:प्रोग्रामिंग भाषा]]
[[hsb:Programěrowanske rěče]]
[[hr:Programski jezik]]
[[io:Programifo-lingui]]
[[ilo:Lengguahe ti panangprograma]]
[[ia:Linguage de programmation]]
[[is:Forritunarmál]]
[[it:Linguaggio di programmazione]]
[[he:שפת תכנות]]
[[ka:პროგრამირების ენა]]
[[kk:Бағдарламалау тілі]]
[[ky:Программалоо тили]]
[[la:Lingua programmandi]]
[[lv:Programmēšanas valoda]]
[[lb:Programméiersprooch]]
[[lt:Programavimo kalba]]
[[jbo:samplabau]]
[[hu:Programozási nyelv]]
[[mk:Програмски јазик]]
[[ml:പ്രോഗ്രാമിംഗ് ഭാഷ]]
[[mr:प्रोग्रॅमिंग भाषा]]
[[arz:لغة برمجه]]
[[mn:Програмчлалын хэл]]
[[nl:Programmeertaal]]
[[ne:कम्प्युटर भाषा]]
[[ja:プログラミング言語]]
[[no:Programmeringsspråk]]
[[nn:Programmeringsspråk]]
[[oc:Lengatge de programacion]]
[[mhr:Программлымаш йылме]]
[[pnb:کمپیوٹر بولی]]
[[pl:Język programowania]]
[[pt:Linguagem de programação]]
[[ro:Limbaj de programare]]
[[ru:Язык программирования]]
[[rue:Язык проґрамованя]]
[[sah:Программалааhын тыла]]
[[sq:Gjuhë programimi]]
[[si:ක්‍රමලේඛන භාෂාව]]
[[simple:Programming language]]
[[sk:Programovací jazyk]]
[[sl:Programski jezik]]
[[ckb:زمانی بەرنامەسازی]]
[[sr:Програмски језик]]
[[sh:Programski jezik]]
[[fi:Ohjelmointikieli]]
[[sv:Programspråk]]
[[tl:Wikang pamprograma]]
[[ta:நிரல் மொழி]]
[[kab:Timeslayin n usihel]]
[[tt:Программалау теле]]
[[te:ప్రోగ్రామింగు భాష]]
[[th:ภาษาโปรแกรม]]
[[vi:Ngôn ngữ lập trình]]
[[tg:Забони барномасозӣ]]
[[tr:Programlama dili]]
[[uk:Мова програмування]]
[[ur:برمجہ زبان]]
[[war:Pinulongan hin programa]]
[[yi:פראגראמירן שפראך]]
[[yo:Èdè Ìṣèlànà Kọ̀mpútà]]
[[zh-yue:程式語言]]
[[bat-smg:Pruogramavėma kalba]]
[[zh:编程语言]]

Redaktsioon: 8. märts 2013, kell 20:53

Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).

Programmeerimiskeeli liigitatakse peamiselt toetatud programmeerimise paradigmade ja tüüpimise järgi.

Mõned programmeerimiskeeled on standardiseeritud.

Ajalugu

Esimesed arvutid olid käsitsi programmeeritavad: selleks, et panna ta teistsugust ülesannet täitma, tuli ta osaliselt lahti ühendada ja pisut teistmoodi uuesti kokku panna.

1945 avaldas John von Neumann kaks olulist ideed, mis aitasid kaasa programmeerimiskeelte tekkele:

Kõigepealt arenesid masinakeeled.

Seejärel assemblerkeeled, mis olid põhimõtteliselt needsamad masinakeeled inimsõbralikumas vormis.

1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks.[viide?]

1957 ilmus esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel Fortran koos esimese kompilaatoriga, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO-lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. Fortranist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud.

Fortran oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. Selle keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid massiividesse ja kirjetesse.

1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel Lisp. See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Seda võimaldab keele eriline omadus: ainuke andmetüüp on loend, ka programm koosneb loendite hulgast. Tänu sellele on võimalik kirjutada programme, mis muudavad iseend töö käigus.

Programmeerimiskeelte loend

Vaata ka

Mall:Link FA Mall:Link FA