Nikolai Päts: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Ta õppis Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel [[1884]]–[[1894]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]]. |
Ta õppis Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel [[1884]]–[[1894]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]]. |
||
Ta töötas seejärel kooliõpetajana [[Tänassilma]]s ja [[Paide]]s (aastatel [[1894]]–[[1899]]). Seejärel oli ta preestriks (aastatel [[1899]]–[[1904]]) Tänassilmas, (aastatel [[1904]]–[[1917]]) [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus]]es, olles aastatel [[1914]]–[[1918]] Võru praostkonna praostiks. |
Ta töötas seejärel kooliõpetajana [[Tänassilma]]s ja [[Paide]]s (aastatel [[1894]]–[[1899]]). Seejärel oli ta preestriks (aastatel [[1899]]–[[1904]]) Tänassilmas, (aastatel [[1904]]–[[1917]]) [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus]]es, olles aastatel [[1914]]–[[1918]] Võru praostkonna praostiks. Aastatel [[1918]]–[[1940]] oli ta alguses [[Tallinna Püha Siimeoni kogudus]]e ja hiljem [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus]]e preestriks; samuti oli ta aastatel [[1919]]–[[1931]] sinodi abiesimees ning aastatel [[1935]]–[[1940]] esimees. Ta oli ajakirja ''Elutõde'' toimetaja ning aastatel [[1920]]–[[1924]] [[Riigiraamatukogu]] juhataja. |
||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Redaktsioon: 19. detsember 2012, kell 17:54
Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012
Nikolai Päts (5. september 1871 Viljandi, Liivimaa – 29. november 1940 Viljandi) oli Eesti õigeusu vaimulik.
Ta õppis Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Seminaris.
Ta töötas seejärel kooliõpetajana Tänassilmas ja Paides (aastatel 1894–1899). Seejärel oli ta preestriks (aastatel 1899–1904) Tänassilmas, (aastatel 1904–1917) Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduses, olles aastatel 1914–1918 Võru praostkonna praostiks. Aastatel 1918–1940 oli ta alguses Tallinna Püha Siimeoni koguduse ja hiljem Tallinna Aleksander Nevski koguduse preestriks; samuti oli ta aastatel 1919–1931 sinodi abiesimees ning aastatel 1935–1940 esimees. Ta oli ajakirja Elutõde toimetaja ning aastatel 1920–1924 Riigiraamatukogu juhataja.
Isiklikku
Nikolai Päts sündis ehitusmeister Jakob Pätsi (1841–1909) ja Olga Tumanova (1847–1914) 1. pojana, tema vennad olid: Konstantin Päts (1874–1956), Voldemar Päts (1878–1958), Peeter Päts (1880–1942) ja õde Marianne Pung (sünd Päts) (1888–1947).
Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga (Laiuse preestri tütre ja kindral Nikolai Helki õega). Nikolai ja L. Pätsil olid järglased: Voldemar Päts, Theodor Päts ja Ludmilla Päts.