Erinevus lehekülje "Kuulipilduja" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P (.)
P
Kuulipildujaid liigitatakse kaliibri järgi kerge-, raske- ja keskmise kaliibriga kuulipildujateks. Kergekuulipilduja on laetav [[vintpüss]]ipadrunitega ja selle kaliiber on 6½–8 mm. Raskekuulipilduja kaliiber on 12–15 mm. Kaliibrilt nende vahele jäävat kuulipildujat nimetatakse keskmise kaliibriga relvaks.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Suurekaliibrilised ehk raskekuulipildujad on tavaliselt kaliibriga 12,7 või 14,5 mm, laskeasendis on nad [[statiiv]]il või [[lafett|lafetil]]. Eesti Kaitsevägi kasutab raskekuulipildujat [[M2 Browning]].
 
Sihtmärgi põhjal, mille tabamiseks kuulipilduja on konstrueeritud, eristatakse seniit-, tanki- ja lennukikuulipildujaid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
[[Pilt:German-infantry-marching-MG34-poland-1939.png|pisi|Saksa sõdur kuulipildujaga [[MG 34]].]]
Samal 1861. aastal leiutas [[Richard Gatling]] [[Gatlingi kuulipilduja|kuulipilduja]], mille patenteeris [[1862]]. Oma sõnul leiutas ta kuulipilduja selleks, et vähendada sõjavägedes sõdurite arvu ning seetõttu ka seetõttu ka sõjaväelastele osaks saavate haigus- ja vigastusjuhtude arvu ning näidata, kuivõrd mõttetu sõda on. Gatlingi kuulipilduja oli mitme toruga ja laadis automaatselt, kuid ei tulistanud automaatselt: ta vajas inimest, kes iga lasu jaoks eraldi vajutaks päästikule. Iseseisvussõjas seda ametlikult ei kasutatud, USA sõjaväe relvastusse võeti see alles [[1866]]. Hiljem täiustati Gatlingi kuulipildujat korduvalt ja saavutati laskekiirus 1500 lasku minutis. Kuna inimene ei suuda nii kiiresti päästikule vajutada, siis paigaldati selleks kuulipildujale [[elektrimootor]]. Gatlingi kuulipildujat kasutati näiteks [[Salpeetrisõda|Salpeetrisõjas]], [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] ja [[Hispaania-USA sõda|Hispaania-USA sõjas]]. USA sõjaväes arvati kõik Gatlingi kuulipildujad kasutusest välja [[1911]] kui moraalselt vananenud.
 
Esimese tänapäevase kuulipilduja konstrueeris [[Hiram Maxim]]. See oli ühe toruga, laadis automaatselt ja ka tulistas automaatselt, ilma et iga lasu jaoks oleks vaja olnud päästikule vajutada. Seda kasutati [[Buuri sõda|Buuri sõjas]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal valmistati juba kergekuulipildujaidki, näiteks [[Lewis (kuulipilduja)|Lewis]] ja [[Madsen (kuulipilduja)|Madsen]].

Navigeerimismenüü