Ting: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. jaanuar 2012, kell 21:12

Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.

Tingidel valiti ka sõjapealikke ehk väejuhte ja seadusetundjaid ehk kohtunikke, vahel isegi kuningaid.

Skandinaavlaste eelkristlikus kultuuris oli iga klann kohustatud kätte maksma oma liikme tapmise või vigastamise eest. Mõnikord viis see ulatusliku klannisõjani. Tingil oli ühiskonnas tasakaalustav roll, ta pidi vähendama klannidevahelisi vaenusi ja vältima sotsiaalseid korratusi.

Tingid ei olnud kaasaegses mõttes demokraatlikud, sest peamine roll otsuste langetamise juures oli jõukamate ja mõjukamate suguvõsade juhtidel ning teistel väljapaistvatel isikutel. Formaalselt oli igal mehel üks hääl.

Tingid olid hierarhilised. Tinge võisid korraldada ka riigist väiksemad üksused, eriti provintsid-maakonnad. Need võisid valida oma esindajad üleriigilisele tingile.

Ting oli sageli ka usutalituste ja laatade pidamise koht ning tähtis seltskondlik üritus.

Tingid toimusid tavaliselt kindlaksmääratud ajavahemike tagant kindlas kohas. Kuid üldjuhul ei olnud tingi jaoks püstitatud eraldi hoonet, see toimus vabas õhus.

Tingid kadusid keskajal, kui kuningad võtsid kogu võimu enda kätte ega vajanud seaduste vastuvõtmisel ja juurutamisel enam tingide abi, vaid olid kehtestanud selleks oma riigiaparaadi. Suhteliselt kaua korraldati tinge Gotlandil ja ülesaarelised tingid lõpetas alles see, kui Saksa ordu saare 1398 vallutas.

Kõige paremini on tuntud Skandinaavia tingid. Islandi, Taani ja Norra parlamendid kannavad siiamaani nime, mis viitab kunagisele tingile: Althing, Folketing ja Storting. Rootsi parlamendi nimi on Riigipäev (Riksdag), aga maakonnanõukogud kannavad nime Landsting.

Ka Ahvenamaa, Fääri saarte, Gröönimaa ja Mani saare parlamendid kannavad nime, milles sisaldub sõna "ting": Lagting, Løgting, Landsting ja Tynwald. Saamide kolm esinduskogu, mis tegutsevad Põhja-Norras ja Põhja-Rootsis, kannavad nime Sameting. Soomerootslaste poolametliku esinduskogu nimi on Folkting.

Eesti sõnad "tingima", "tingimus", "tinglik" viitavad sõnatüve kasutusele eesti keeles ja kokkutulekute olemasolule Eestis.

Teiste rahvaste samalaadset institutsiooni nimetatakse kärajaks (Soome), veetšeks (Vana-Vene) jne. On oletatud, et veetšede tava kujunes Venemaal viikingi päritolu varjaagide mõjul.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel| on germaanlaste rahvakoosolekust, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Ting (täpsustus)]].}}
+{{See Artikkel|germaanlaste rahvakoosolekust}}
-[[Pilt:OlofE - Anundshögen.jpg|right|250px|thumb|[[Anundshög]]i [[kääbas]] [[Västmanlandi lään|Västmanlandis]],  [[viikingiaeg]]ne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad [[kivilaev]]ad ja [[ruunikivi]].]]
+[[Pilt:OlofE - Anundshögen.jpg|pisi|[[Anundshög]]i [[kääbas]] [[Västmanlandi lään|Västmanlandis]], [[viikingiaeg]]ne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad [[kivilaev]]ad ja [[ruunikivi]].]]
-'''Ting''' ([[vanaislandi keel|vanaislandi]] ja [[islandi keel|islandi]] ''þing'', teistes [[skandinaavia keeled|skandinaavia keeltes]] ''ting'') oli [[germaani rahvad|germaani rahvaste]] rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
+'''Ting''' ([[vanaislandi keel|vanaislandi]] ja [[islandi keel]]es ''þing'', teistes [[skandinaavia keeled|skandinaavia keeltes]] ''ting'') oli [[germaani rahvad|germaani rahvaste]] rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku [[seadus]]tes ja mõistsid kohut.
+Tingidel valiti ka sõjapealikke ehk väejuhte ja seadusetundjaid ehk [[kohtunik]]ke, vahel isegi [[kuningas|kuningaid]].
-Tingid ei olnud kaasaegses mõttes [[demokraatia|demokraatlikud]], sest peamine roll otsuste langetamise juures oli jõukamate ja mõjukamate suguvõsade juhtidel ning teistel väljapaistvatel isikutel.
+Skandinaavlaste eelkristlikus kultuuris oli iga [[klann]] kohustatud kätte maksma oma liikme [[mõrv|tapmise]] või vigastamise eest. Mõnikord viis see ulatusliku klannisõjani. Tingil oli ühiskonnas tasakaalustav roll, ta pidi vähendama klannidevahelisi vaenusi ja vältima sotsiaalseid korratusi.
-[[Pilt:Stoltebuell Thingplatz in Gulde.jpg|right|250px|thumb|Tingikoht [[Stoltebüll]]is ([[Schleswig-Holstein]])]]
-Ting oli sageli ka usutalituste ja laatade pidamise koht ning tähtis seltskondlik üritus.
+Tingid ei olnud kaasaegses mõttes [[demokraatia|demokraatlikud]], sest peamine roll otsuste langetamise juures oli jõukamate ja mõjukamate suguvõsade juhtidel ning teistel väljapaistvatel isikutel. Formaalselt oli igal mehel üks hääl.
-Kõige paremini on tuntud [[Skandinaavia]] tingid. [[Island]]i, [[Taani]] ja [[Norra]] [[parlament|parlamendid]] kannavad siiamaani nime, mis viitab kunagisele tingile: [[Althing]], [[Folketing]] ja [[Storting]].
+Tingid olid [[hierarhia|hierarhilised]]. Tinge võisid korraldada ka riigist väiksemad üksused, eriti provintsid-maakonnad. Need võisid valida oma esindajad üleriigilisele tingile.
-Ka [[Ahvenamaa]], [[Fääri saared|Fääri saarte]], [[Gröönimaa]] ja [[Mani saar]]e parlamendid kannavad nime, milles sisaldub sõna "ting": [[Lagting]], [[Løgting]], [[Landsting]] ja [[Tynwald]].
+[[Pilt:Stoltebuell Thingplatz in Gulde.jpg|pisi|Tingikoht [[Stoltebüll]]is ([[Schleswig-Holstein]])]]
-Eesti sõnad tingima, tingimus, tinglik viitavad sõnatüve kasutusele eesti keeles, ja kokkutulekute  olemasolule Eestis.
+Ting oli sageli ka usutalituste ja laatade pidamise koht ning tähtis seltskondlik üritus.
+Tingid toimusid tavaliselt kindlaksmääratud ajavahemike tagant kindlas kohas. Kuid üldjuhul ei olnud tingi jaoks püstitatud eraldi hoonet, see toimus vabas õhus.
-Teiste rahvaste samalaadset institutsiooni nimetatakse [[käraja]]ks ([[Soome]]), [[veetše]]ks ([[Vana-Vene]]) jne.
+Tingid kadusid [[keskaeg|keskajal]], kui kuningad võtsid kogu võimu enda kätte ega vajanud seaduste vastuvõtmisel ja juurutamisel enam tingide abi, vaid olid kehtestanud selleks oma riigiaparaadi. Suhteliselt kaua korraldati tinge [[Gotland]]il ja ülesaarelised tingid lõpetas alles see, kui [[Saksa ordu]] saare [[1398]] vallutas.
-[[Kategooria:Euroopa ajalugu]]
+Kõige paremini on tuntud [[Skandinaavia]] tingid. [[Island]]i, [[Taani]] ja [[Norra]] [[parlament|parlamendid]] kannavad siiamaani nime, mis viitab kunagisele tingile: [[Althing]], [[Folketing]] ja [[Storting]]. [[Rootsi]] parlamendi nimi on [[Riigipäev]] (Riksdag), aga maakonnanõukogud kannavad nime Landsting.
-== Välislingid: ==
+Ka [[Ahvenamaa]], [[Fääri saared|Fääri saarte]], [[Gröönimaa]] ja [[Mani saar]]e parlamendid kannavad nime, milles sisaldub sõna "ting": [[Lagting]], [[Løgting]], [[Landsting]] ja [[Tynwald]]. [[Saamid]]e kolm esinduskogu, mis tegutsevad Põhja-[[Norra]]s ja Põhja-Rootsis, kannavad nime [[Sameting]]. [[Soomerootslased|Soomerootslaste]] poolametliku esinduskogu nimi on [[Folkting]].
+Eesti sõnad "tingima", "tingimus", "tinglik" viitavad sõnatüve kasutusele [[eesti keel]]es ja kokkutulekute olemasolule Eestis.
-Soome [http://fi.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4r%C3%A4j%C3%A4t Käräjät]
+Teiste rahvaste samalaadset institutsiooni nimetatakse [[käraja]]ks ([[Soome]]), [[veetše]]ks ([[Vana-Vene]]) jne. On oletatud, et veetšede tava kujunes Venemaal viikingi päritolu [[varjaagid]]e mõjul.
+[[Kategooria:Euroopa ajalugu]]
 [[ar:ثينج]]