Sinihape: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Keemiarelvad |
P r2.7.1) (robot lisas: hr:Cijanovodična kiselina |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
[[gl:Cianuro de hidróxeno]] |
[[gl:Cianuro de hidróxeno]] |
||
[[ko:사이안화 수소]] |
[[ko:사이안화 수소]] |
||
[[hr:Cijanovodična kiselina]] |
|||
[[is:Vetnissýaníð]] |
[[is:Vetnissýaníð]] |
||
[[it:Acido cianidrico]] |
[[it:Acido cianidrico]] |
||
Redaktsioon: 16. detsember 2011, kell 03:17
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg[viide?].
Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui hukkamistel.
Luuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada[viide?].