Mahtra sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vaba (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
[[23. aprill]]il ([[jüripäev]]) [[1858]] kuulutati välja [[Eestimaa talurahvaseadused#1856 aasta Eestimaa talurahvaseadus|1856. a. talurahvaseadus]], millest talupojad olid lootnud ühe [[teorent|teorendiliigi]] – abiteo – kaotamist. [[Juuni]]s keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Kui [[Mahtra]]sse tuli 50-meheline karistussalk, otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi ligi 800 meest. Kokkupõrgetes sai surma 10 ja vigastada 11 talupoega.
[[23. aprill]]il ([[jüripäev]]) [[1858]] kuulutati välja [[Eestimaa talurahvaseadused#1856 aasta Eestimaa talurahvaseadus|1856. a. talurahvaseadus]], millest talupojad olid lootnud ühe [[teorent|teorendiliigi]] – abiteo – kaotamist. [[Juuni]]s keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Kui [[Mahtra]]sse tuli 50-meheline karistussalk, otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi ligi 800 meest. Kokkupõrgetes sai surma 10 ja vigastada 11 talupoega.


14. juunil 1858 piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Puhkes võitlus. Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus (esimees parun von Pahlen, liikmed von Nottbeck, krahv Manteuffel ja sekretär Lampe) algul surmanuhtluse, mis hiljem keisrile saadetud palve järgi ümber muudeti raskeks peksukaristuseks. Karistus viidi täide [[22. veebruar]]il (vkj 10. veebruar) [[1859]] Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel. Karistatutest suurimad karistused said Ado Andrei [[Mahtra vald (Juuru kihelkond)|Mahtra vallast]] ja Peter Olander [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vallast]], kumbki 1000 hoopi läbi kadalipu, koos kõigi seisuseöiguste kaotamisega, 20 aastat sunnitööd [[mäendus]]es ja seejärel saatmine asumisele [[Siber]]isse.<ref>Kindral [[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich|Ulrich]]: Trahwid, mis [[Aleksander II|Suur Keisri herra]], [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov|kindral-kubernöri-herra]] arwamist mööda, nende talopoegadele on möistnud, kellel selle mässamise poolest süüd on, mis 1858. aastal 2. Jaanikuu pääwal [[Mahtra mõis]]as sündinud. [[Maa Walla Kuulutaja]], nr.4, 31. aprill [[1859]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=116156&pid=s283687 lk 5] </ref> Kolm vasthakanute peameestest kohtu alla ei jõudnudki, sest kaks neist juba mässamise ajal hukkusid ja kolmas enesetapu sooritas.<ref>Kindral [[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich|Ulrich]]: Kuulutamine Eestimaa kubernöri-herra poolest Eestimaa talorahwale. [[Maa Walla Kuulutaja]], nr.4, 31. aprill [[1859]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=116156&pid=s283687 lk 4] </ref>
14. juunil 1858 piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Puhkes võitlus. Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus (esimees parun von Pahlen, liikmed von Nottbeck, krahv Manteuffel ja sekretär Lampe) algul surmanuhtluse, mis hiljem keisrile saadetud palve järgi ümber muudeti raskeks peksukaristuseks. Karistus viidi täide [[22. veebruar]]il (vkj 10. veebruar) [[1859]] Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel. Karistatutest suurimad karistused said Ado Andrei [[Mahtra vald (Juuru kihelkond)|Mahtra vallast]] ja Peter Olander [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vallast]], kumbki 1000 hoopi läbi kadalipu, koos kõigi seisuseõiguste kaotamisega, 20 aastat sunnitööd [[mäendus]]es ja seejärel saatmine asumisele [[Siber]]isse.<ref>Kindral [[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich|Ulrich]]: Trahwid, mis [[Aleksander II|Suur Keisri herra]], [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov|kindral-kubernöri-herra]] arwamist mööda, nende talopoegadele on möistnud, kellel selle mässamise poolest süüd on, mis 1858. aastal 2. Jaanikuu pääwal [[Mahtra mõis]]as sündinud. [[Maa Walla Kuulutaja]], nr.4, 31. aprill [[1859]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=116156&pid=s283687 lk 5] </ref> Kolm vasthakanute peameestest kohtu alla ei jõudnudki, sest kaks neist juba mässamise ajal hukkusid ja kolmas enesetapu sooritas.<ref>Kindral [[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich|Ulrich]]: Kuulutamine Eestimaa kubernöri-herra poolest Eestimaa talorahwale. [[Maa Walla Kuulutaja]], nr.4, 31. aprill [[1859]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=116156&pid=s283687 lk 4] </ref>


Sõja sündmusi on kirjeldanud [[Eduard Vilde]] [[Mahtra sõda (Vilde)|samanimelises romaanis]].
Sõja sündmusi on kirjeldanud [[Eduard Vilde]] [[Mahtra sõda (Vilde)|samanimelises romaanis]].

Redaktsioon: 13. september 2011, kell 23:15

 See artikkel räägib ajaloosündmusest; samanimeliste asjade kohta vaata lehekülge Mahtra sõda (täpsustus)

Fail:Mahtra sõja mälestussammas.jpg
Mahtra sõja mälestussammas

Mahtra sõda oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil (vkj 2. juuni) 1858.

23. aprillil (jüripäev) 1858 kuulutati välja 1856. a. talurahvaseadus, millest talupojad olid lootnud ühe teorendiliigi – abiteo – kaotamist. Juunis keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Kui Mahtrasse tuli 50-meheline karistussalk, otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi ligi 800 meest. Kokkupõrgetes sai surma 10 ja vigastada 11 talupoega.

14. juunil 1858 piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Puhkes võitlus. Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus (esimees parun von Pahlen, liikmed von Nottbeck, krahv Manteuffel ja sekretär Lampe) algul surmanuhtluse, mis hiljem keisrile saadetud palve järgi ümber muudeti raskeks peksukaristuseks. Karistus viidi täide 22. veebruaril (vkj 10. veebruar) 1859 Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel. Karistatutest suurimad karistused said Ado Andrei Mahtra vallast ja Peter Olander Kaiu vallast, kumbki 1000 hoopi läbi kadalipu, koos kõigi seisuseõiguste kaotamisega, 20 aastat sunnitööd mäenduses ja seejärel saatmine asumisele Siberisse.[1] Kolm vasthakanute peameestest kohtu alla ei jõudnudki, sest kaks neist juba mässamise ajal hukkusid ja kolmas enesetapu sooritas.[2]

Sõja sündmusi on kirjeldanud Eduard Vilde samanimelises romaanis.

Kirjandus

  • Johannes Reinthal. Mahtra sõda: talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul. Tallinnas: Rahvaülikool, 1923
  • Juhan Kahk: 1858. aasta talurahvarahutused Eestis: Mahtra sõda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
  • Mahtra sõda: (album). Koostanud Juhan Kahk, Elem Treier. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.

Muusika

Viited

  1. Kindral Ulrich: Trahwid, mis Suur Keisri herra, kindral-kubernöri-herra arwamist mööda, nende talopoegadele on möistnud, kellel selle mässamise poolest süüd on, mis 1858. aastal 2. Jaanikuu pääwal Mahtra mõisas sündinud. Maa Walla Kuulutaja, nr.4, 31. aprill 1859, lk 5
  2. Kindral Ulrich: Kuulutamine Eestimaa kubernöri-herra poolest Eestimaa talorahwale. Maa Walla Kuulutaja, nr.4, 31. aprill 1859, lk 4

Välislingid

Vaata ka