Põlula mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Põlula mõis on kuulunud erinevatel aegadel nii [[Bassewitz]]idele, [[Zoege von Manteuffel]]itele kui ka [[Stackelberg]]idele. |
Põlula mõis on kuulunud erinevatel aegadel nii [[Bassewitz]]idele, [[Zoege von Manteuffel]]itele kui ka [[Stackelberg]]idele. |
||
[[1863]]. aastast kuni võõrandamiseni oli Põlula mõis [[Krause]]de aadlisuguvõsa valduses. [[1877]] kevadel läks Põlula mõisniku [[Hermann von Krause]] kätte ka [[Inju mõis]]. |
[[1851]]. aastal loovutas meeskohtunik, vabahärra [[Gustav Adolph von Stackelberg]] Põlula mõisa oma pojale eruleitnant, meeskohtu assessorile vabahärra [[Wilhelm Moritz Friedrich von Stackelberg]]ile, kes müüs mõisa 1863. aastal [[Hermann von Krause]]le ning [[1863]]. aastast kuni võõrandamiseni oli Põlula mõis [[Krause]]de aadlisuguvõsa valduses. [[1877]]. aasta kevadel läks Põlula mõisniku [[Hermann von Krause]] kätte ka [[Inju mõis]]. |
||
[[1900]]. aastal Hermann von Krause kinkis arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] pojapoeg Põlula oma pojale Wilhelmile. |
|||
[[1909]]. aastal ostis Wilhelm Krause Inju-[[Meriküla mõis]]ast maatüki Nova (736 tessatiini 360 ruutjalga) hinnaga 3 700 rubla ja liitis selle Põlula mõisaga. |
|||
Pärast Wilhelm (Helm)p von Krause surma (1912) olid tema pärijad tema lesk Anna Henriette Karoline Molly von Krause (sünd von [[Winkler]]), kaks poega ja kaks tütart: Karin Molly Johanna von Krause, Anna Elisabeth von Krause, Paul Theodor von Krause, Ulrich von Krause<ref>[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16995&ringkond=Rakvere-Paide+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=109&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=&kinnistud_nr=109 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register Põlula mõis (Viru-Jaagupi khk)]</ref> |
|||
==Mõisakompleks== |
==Mõisakompleks== |
||
| 18. rida: | 23. rida: | ||
Kaasajal asub endises mõisa härrastemajas [[Põlula Põhikool]]. |
Kaasajal asub endises mõisa härrastemajas [[Põlula Põhikool]]. |
||
== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Välislink== |
==Välislink== |
||
*[http://www.mois.ee/viru/polula.shtml Põlula mõisast Eesti mõisaportaalis] |
*[http://www.mois.ee/viru/polula.shtml Põlula mõisast Eesti mõisaportaalis] |
||
*[http://www.polula.edu.ee/?mida=1_1 Põlula Kool] |
*[http://www.polula.edu.ee/?mida=1_1 Põlula Kool] |
||
==Vaata ka== |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
{{Viru-Jaagupi kihelkond}} |
{{Viru-Jaagupi kihelkond}} |
||
Redaktsioon: 8. aprill 2011, kell 16:10
Põlula mõis (saksa k. Poll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jäävad kunagise mõisa alad Rägavere valda Lääne-Viru maakonnas.
Ajalugu
Põlula mõisa on esmakordselt mainitud 1489. aastal.
Põlula mõis on kuulunud erinevatel aegadel nii Bassewitzidele, Zoege von Manteuffelitele kui ka Stackelbergidele.
1851. aastal loovutas meeskohtunik, vabahärra Gustav Adolph von Stackelberg Põlula mõisa oma pojale eruleitnant, meeskohtu assessorile vabahärra Wilhelm Moritz Friedrich von Stackelbergile, kes müüs mõisa 1863. aastal Hermann von Krausele ning 1863. aastast kuni võõrandamiseni oli Põlula mõis Krausede aadlisuguvõsa valduses. 1877. aasta kevadel läks Põlula mõisniku Hermann von Krause kätte ka Inju mõis.
1900. aastal Hermann von Krause kinkis arhitekt Johann Wilhelm Krause pojapoeg Põlula oma pojale Wilhelmile.
1909. aastal ostis Wilhelm Krause Inju-Meriküla mõisast maatüki Nova (736 tessatiini 360 ruutjalga) hinnaga 3 700 rubla ja liitis selle Põlula mõisaga.
Pärast Wilhelm (Helm)p von Krause surma (1912) olid tema pärijad tema lesk Anna Henriette Karoline Molly von Krause (sünd von Winkler), kaks poega ja kaks tütart: Karin Molly Johanna von Krause, Anna Elisabeth von Krause, Paul Theodor von Krause, Ulrich von Krause[1]
Mõisakompleks
Põlula härrastemaja on rajatud kahes järgus. Ilmselt 18. sajandi keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline barokkstiilis puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurkfrontoonid. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja 17. sajandi barokkstiilis Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonetega.
1870. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline piiritusetehas, mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ning mõisatööliste elumaja. Kahjuks aga lammutati originaalse kuusnurkse kujuga tõllakuur 1950-ndatel aastatel.
1880. aastatel lisati härrastemajale suur historitsistlik tiibehitus, mis on osalt ühe- ning osalt kahekorruseline.
Kaasajal asub endises mõisa härrastemajas Põlula Põhikool.
Viited
Välislink
Vaata ka
Kirik: Viru-Jaagupi
Mõisad: Aravuse mõis | Aru mõis | Immersoo mõis | Inju mõis | Inju-Aru mõis | Karila mõis | Kulina mõis | Kupna mõis | Küti mõis | Meriküla mõis | Mõdriku mõis | Männikvälja mõis | Puka mõis | Põlula mõis | Põlula-Uuemõisa mõis | Rasivere mõis | Roela mõis | Roosna mõis | Rosentali mõis | Rägavere mõis | Tudu mõis | Vaeküla mõis | Vana-Aru mõis | Vinni mõis | Viru-Jaagupi kirikumõis | Voore mõis | Võlumäe mõis | Ädara mõis