Andmekandja: erinevus redaktsioonide vahel
P robot muutis: ar:جهاز تخزين البيانات |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
'''Andmekandja''' ehk '''teabekandja''' ehk '''infokandja''' on vahend andmete ehk [[informatsioon]]i salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. |
'''Andmekandja''' ehk '''teabekandja''' ehk '''infokandja''' on vahend andmete ehk [[informatsioon]]i salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Bioloogia]]s on [[geneetika|geneetilise]] informatsiooni kandjaks [[nukleiinhape|nukleiinhapped]]. |
[[Bioloogia]]s on [[geneetika|geneetilise]] informatsiooni kandjaks [[nukleiinhape|nukleiinhapped]]. |
||
9. rida: | 10. rida: | ||
[[Loomad]]el, sealhulgas [[inimene|inimestel]], on [[füsioloogia|füsioloogilisteks]] andmekandjateks [[närvisüsteem]]i moodustavad närvirakud [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]]s jm. [[Taimed]]el vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada). |
[[Loomad]]el, sealhulgas [[inimene|inimestel]], on [[füsioloogia|füsioloogilisteks]] andmekandjateks [[närvisüsteem]]i moodustavad närvirakud [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]]s jm. [[Taimed]]el vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada). |
||
== |
== Andmekandjaid inimühiskonnas == |
||
⚫ | Inim[[kultuur]]is tekkis koos [[keel (keeleteadus)|keel]]e arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. [[Mnemotehnika|Mnemotehniliste]] vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul |
||
⚫ | Inim[[kultuur]]is tekkis koos [[keel (keeleteadus)|keel]]e arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. [[Mnemotehnika|Mnemotehniliste]] vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul vms). Kujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete (teadmiste, oskuste, mälestuste jne) säilitamine ja edasiandmine. |
||
⚫ | |||
⚫ | Koos [[kiri (märgisüsteem)|kirja]] jt [[märgisüsteem]]ide kasutuselevõtuga hakati andmeid [[märk]]idena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates [[trükindus]]e kasutuselevõtust sai levinuimaks andmekandjaks trükimärkidega kaetud [[paber]], eriti [[raamat]]u kujul. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | [[20. sajand]]il laienes |
||
⚫ | [[20. sajand]]il laienes andmekandjate hulk märgatavalt. Kasutusele tuli visuaalsete andmete (piltide) salvestamine [[keemia|keemiliste]] vahendite abil ([[fotograafia]] ja [[filmilint]]). Sajandi keskpaiku võeti laialdaselt kasutusele mitmesugused [[perforatsioon]]il põhinevad andmekandjad. 20. sajandi teisel poolel hakati andmeid salvestama magnetilistele, seejärel optilistele ja elektroonilistele andmekandjatele. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
*Molekulaarseid andmekandjaid |
*Molekulaarseid andmekandjaid |
||
**[[DNA]] |
**[[DNA]] |
||
26. rida: | 26. rida: | ||
*Füsioloogilisi andmekandjaid |
*Füsioloogilisi andmekandjaid |
||
**[[Mälu]] ([[aju]]) |
**[[Mälu]] ([[aju]]) |
||
* |
*Mehaanilisi andmekandjaid |
||
**[[Kivim]]id |
|||
**[[Metall]]id |
|||
**[[Savi]] |
|||
*Orgaanilisi andmekandjaid |
|||
**[[Papüürus]] |
|||
**[[Pärgament]] |
|||
**[[Nahk (materjal)|Nahk]] |
|||
**[[Luu (materjal)|Luu]] |
|||
**[[Tekstiil]] |
|||
**[[Vaha]] |
|||
**[[Paber]] |
|||
***[[Raamat]] |
|||
*Mehhaanilisi andmekandjaid |
|||
**Nõeltega trummel või ketas ([[leierkast]]ides, [[mängutoos]]ides jm) |
**Nõeltega trummel või ketas ([[leierkast]]ides, [[mängutoos]]ides jm) |
||
**[[Fonograafirull]] |
**[[Fonograafirull]] |
||
57. rida: | 44. rida: | ||
*[[Magnet-optiline ketas]] |
*[[Magnet-optiline ketas]] |
||
*Elektroonilisi andmekandjaid |
*Elektroonilisi andmekandjaid |
||
**[[Välkmälu]] |
**[[Välkmälu]] [[mälukaart]]ides, [[USB mälupulk]]ades, [[MP3 mängija]]tes, [[digikaamera]]tes, [[mobiiltelefon]]ides jm |
||
[[Kategooria:Tehnika]] |
[[Kategooria:Tehnika]] |
Redaktsioon: 29. september 2010, kell 18:42
Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.
Andmekandjaid looduses
Bioloogias on geneetilise informatsiooni kandjaks nukleiinhapped.
Loomadel, sealhulgas inimestel, on füsioloogilisteks andmekandjateks närvisüsteemi moodustavad närvirakud pea- ja seljaajus jm. Taimedel vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada).
Andmekandjaid inimühiskonnas
Inimkultuuris tekkis koos keele arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. Mnemotehniliste vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul vms). Kujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete (teadmiste, oskuste, mälestuste jne) säilitamine ja edasiandmine.
Koos kirja jt märgisüsteemide kasutuselevõtuga hakati andmeid märkidena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates trükinduse kasutuselevõtust sai levinuimaks andmekandjaks trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul.
Alates 18. sajandist võeti kasutusele mehaanilisi andmekandjad eelkõige muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks.
20. sajandil laienes andmekandjate hulk märgatavalt. Kasutusele tuli visuaalsete andmete (piltide) salvestamine keemiliste vahendite abil (fotograafia ja filmilint). Sajandi keskpaiku võeti laialdaselt kasutusele mitmesugused perforatsioonil põhinevad andmekandjad. 20. sajandi teisel poolel hakati andmeid salvestama magnetilistele, seejärel optilistele ja elektroonilistele andmekandjatele.
Andmekandjaid
- Molekulaarseid andmekandjaid
- Füsioloogilisi andmekandjaid
- Mehaanilisi andmekandjaid
- Nõeltega trummel või ketas (leierkastides, mängutoosides jm)
- Fonograafirull
- Grammofoniplaat
- Keemilisi andmekandjaid
- Perforatsioonilisi andmekandjaid
- Magnetilisi andmekandjaid
- Magnetrull (trummel)
- Magnetlint
- Magnetketas (kõvaketas, diskett)
- Optilisi andmekandjaid
- CD-ROM, CD-R, CD-RW, DVD, DVD-R, DVD-RW, DVD+R, DVD+RW, DVD-RAM, HD DVD, Blu-ray Disc, Minidisc
- Magnet-optiline ketas
- Elektroonilisi andmekandjaid