Rudolf Kiviranna: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Oli [[1939]]–[[1940]] [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] vikaarõpetaja. Aastatel [[1936]]–[[1940]] oli ta Noorte Juhi ja [[Laste Sõber|Laste Sõbra]] toimetaja(juba üliõpilasena). [[1940]]–[[1944]] oli ta [[Tallinna Jaani kogudus]]e 1. pihtkonna õpetaja. Ning kui võim lubas, teenis ta koguduseõpetaja töö kõrvalt laiemaid hulki raadiopalvuste, gümnaasiumi usuõpetaja ja kirikunoorte juhina. |
Oli [[1939]]–[[1940]] [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] vikaarõpetaja. Aastatel [[1936]]–[[1940]] oli ta Noorte Juhi ja [[Laste Sõber|Laste Sõbra]] toimetaja(juba üliõpilasena). [[1940]]–[[1944]] oli ta [[Tallinna Jaani kogudus]]e 1. pihtkonna õpetaja. Ning kui võim lubas, teenis ta koguduseõpetaja töö kõrvalt laiemaid hulki raadiopalvuste, gümnaasiumi usuõpetaja ja kirikunoorte juhina. |
||
Lahkus aastal [[1944]] Rootsi. Organiseeris seal koos [[Voldemar Takkel]]i ja teistega Eesti [[NMKÜ]] tegevust. Lahkus aastal [[1947]] Rootsist USA-sse. Kuna [[Conrad Klemmer]] soovis emerituuri minna, saab temast [[New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu kogudus]]e õpetaja. [[Toronto]]s rajas ta [[Toronto Peetri kogudus]]e. Aastatel [[1954]]–[[1964]] oli ta [[USA Chicago praostkond|USA Chicago praostkonna]] abipraost, kuid pärast praost [[Valter Viks]]i surma aastal [[1964]], sai ta praostiks. Konsistooriumi assessorina oli tegev aastatel [[1964]]–[[1977]]. Ta oli tegev ka E.E.L.K. Usuteaduslikus Instituudis õppejõuna ning oli paljude organisatsioonide liige. Ta on välja andnud mitu jutlustekogumikku. Emerituuri jäi ta aastal [[1992]]. Tema ametijärglaseks saab [[Udo Tari]]. Rudolf Kiviranna suri aastal [[ |
Lahkus aastal [[1944]] Rootsi. Organiseeris seal koos [[Voldemar Takkel]]i ja teistega Eesti [[NMKÜ]] tegevust. Lahkus aastal [[1947]] Rootsist USA-sse. Kuna [[Conrad Klemmer]] soovis emerituuri minna, saab temast [[New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu kogudus]]e õpetaja. [[Toronto]]s rajas ta [[Toronto Peetri kogudus]]e. Aastatel [[1954]]–[[1964]] oli ta [[USA Chicago praostkond|USA Chicago praostkonna]] abipraost, kuid pärast praost [[Valter Viks]]i surma aastal [[1964]], sai ta praostiks. Konsistooriumi assessorina oli tegev aastatel [[1964]]–[[1977]]. Ta oli tegev ka E.E.L.K. Usuteaduslikus Instituudis õppejõuna ning oli paljude organisatsioonide liige. Ta on välja andnud mitu jutlustekogumikku. Emerituuri jäi ta aastal [[1992]]. Tema ametijärglaseks saab [[Udo Tari]]. Rudolf Kiviranna suri aastal [[1994]] ja ta on maetud Võru kalmistule<ref>Eesti Kirik nr. 1, 1982</ref><ref>Konrad Veem, Eesti Vaba Rahvakirik: Dokumentatsioon ja leksikon, Stockholm: EVR, 1988</ref>. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 21. juuni 2010, kell 13:19
Rudolf Kiviranna (22. märts 1912 Võru – 9. oktoober 1994 New York) oli eesti vaimulik.
Lõpetas Võru gümnaasiumi. Õppis aastatel 1931–1937 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Lõpetas ülikooli cum laude ja mag. theol. astmega. Oli Konsistooriumi stipendiaadina aastatel 1937–1938 ennast Ungaris täiendamas. Prooviaastal oli ta Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses. Ordineeriti õpetajaametisse 26. detsembril 1938.
Oli 1939–1940 Tallinna praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 1936–1940 oli ta Noorte Juhi ja Laste Sõbra toimetaja(juba üliõpilasena). 1940–1944 oli ta Tallinna Jaani koguduse 1. pihtkonna õpetaja. Ning kui võim lubas, teenis ta koguduseõpetaja töö kõrvalt laiemaid hulki raadiopalvuste, gümnaasiumi usuõpetaja ja kirikunoorte juhina.
Lahkus aastal 1944 Rootsi. Organiseeris seal koos Voldemar Takkeli ja teistega Eesti NMKÜ tegevust. Lahkus aastal 1947 Rootsist USA-sse. Kuna Conrad Klemmer soovis emerituuri minna, saab temast New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu koguduse õpetaja. Torontos rajas ta Toronto Peetri koguduse. Aastatel 1954–1964 oli ta USA Chicago praostkonna abipraost, kuid pärast praost Valter Viksi surma aastal 1964, sai ta praostiks. Konsistooriumi assessorina oli tegev aastatel 1964–1977. Ta oli tegev ka E.E.L.K. Usuteaduslikus Instituudis õppejõuna ning oli paljude organisatsioonide liige. Ta on välja andnud mitu jutlustekogumikku. Emerituuri jäi ta aastal 1992. Tema ametijärglaseks saab Udo Tari. Rudolf Kiviranna suri aastal 1994 ja ta on maetud Võru kalmistule[1][2].