Conrad Klemmer

Conrad Klemmer (29. juuni 1882 Juuru kihelkond, Eesti – 23. juuli 1956 Paramus, New Jersey, USA) oli eesti vaimulik USA-s^[1].

Conrad Klemmer siirdus 1906. aastal San Franciscosse, et end tehnilistel aladel täiendada. Tallinnas oli ta asutanud mehaanikatöökoja, mille välisseinal oli tolleaegse kombe järgi saksakeelne silt "Mechanische Werkstatt Conrad Clemmer". Ent kuna ta oli sügavalt usklik mees ja kohapeal puudus pastor, siis hakkas ta sealsetele eestlastele piiblitunde pidama. Tema tee ristus California Concordia kolledži usuteaduse professori Jonesiga, kes oli märganud noormehe sügavat huvi ja head piibli tundmist ning soovitas tal usuteadust õppima asuda. Algul õppis ta Concordia kolledžis, kuid 1911. aastal lõpetas ta Teoloogilise Seminari Springfieldi kolledži (Illinois). Ordineeriti luteri usu õpetajaks 27. septembril 1911^[2].

Kuna Missouri Sinod otsis New Yorgi kogudusele uut õpetajat (Hans Rebane oli surnud 15. detsembril 1911), siis tehti Conrad Klemmerile ettepanek tutvuda olukorraga New Yorgis. Ta otsustas asuda New Yorki ja 1913. aastal valiti ta New Yorgi koguduse õpetajaks. Ta pidas oma kohuseks teenida ka kaugemal asuvaid eestlasi. Aga lisaks New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu kogudusele teenis ta veel Bostoni, New Jersey ja Patersoni kogudust. 1947. aastal läks ta emerituuri. Tema ametijärglaseks sai Rudolf Kiviranna. Conrad Klemmer suri 1956. aastal ja on maetud Georg Washington Memorial Parki kalmistule Paramuses. Matuseteenistus peeti kolmapäeval, 25. juulil 1956 Sioni luterlikus kirikus Maywoodis New Jersey osariigis.

Elatist pidi ta teenima muu töö ja tegevusega. Ta asutas New Jerseys mehaanikatöökoja ja teenis lisatulu ehitusettevõtjana. Conrad Klemmer hakkas välja andma ajalehte Ameerika Ristirahva Leht, kuid selle väljaandmine katkes peagi tellijate vähesuse tõttu. Talle ja ta kogudustele oli väga meeliülendavaks sündmuseks teade Eesti Vabariigi väljakuulutamisest 24. veebruaril 1918. Conrad Klemmer sai eestlaste delegatsiooni esimeheks, kes astus ühendusse USA tolleaegse presidendi Warren Hardinguga Eesti Vabariigile USA valitsuse tunnustuse hankimisel. Ta käis Eesti Vabariigi ja eestlaste eest kostmiseks kolmel korral Ameerika Ühendriikide presidendi jutul.