Aas-koldkaer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. detsember 2009, kell 23:34

Aas-koldkaer ehk harilik koldkaer (Trisetum flavescens, Avena flavescens, Trisetum pratense) on kõrreliste sugukonda koldkaera perekonda kuuluv üheaastane taim.

Süstemaatika

Aas-koldkaer kuulub alamsugukonda Pooideae.

Ta erineb enamikust koldkaertest erakoldselt suure arvu kromosoomide poolest (36 kromosoomi).

Levila

Taim on levinud Euroopas subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Rootsi ja Edela-Eesti. Alpides kasvab ta kuni 2400 meetri kõrguseni. Eriti iseloomulik on ta kõrgustel 400–900 meetrit.

Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esineb kohati ja harva.

Aas-koldkaer on apofüüt ehk teisisõnu kasvab mõõduka kuni tugeva inimmõju all olevates kohtades. Ta kasvab viljakatel mittehappelistel muldadel. Eestis kasvab ta kuivadel rohumaadel ja parkides.

Välimus

Aas-koldrohu kõrgus on 20–80 cm, harva kuni 100 cm.

Taim on katsumisel väga pehme. Nii vars, lehed kui ka lehetuped on kaetud pikkade pehmete karvakestega.

Vars on püstine. Varrel on 2–5 sõlme.

Lehed on 3,5–12 cm pikad ja kitsad (0,2–0,5 cm). Lehelaba alumine osa on jämeda otsaga (umbes 0,3 cm) ja sakiline.

Ta õitseb Eestis juunist augustini, aga levila lõunaosas maist juunini. Õisik on pikk (5–12 cm) ja tihe. Pähikud on kollakad. Pähikus on kaks õit.

Vili on tera. Selle läbimõõt 0,3 cm, pikkus on 1,3–2,5, harva kuni 2,8 mm.

Kasutamine

Ta on väärtuslik söödakultuur. Saagikus on väike.

Ta sisaldab B3-vitamiini.

Välislingid

Foto, levikukaart ja kirjeldus saidil latvijasdaba.lv

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Trisetum flavescens.jpg|thumb]]
+[[Pilt:Trisetum flavescens.jpg|thumb|Aas-koldkaer]]
-'''Aas-koldkaer''' ehk '''harilik koldkaer''' ehk '''koldkaer''' (''Trisetum flavescens'', ''Avena flavescens'', ''Trisetum pratense'') on [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]] [[kõrrelised|kõrreliste]]  [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[koldkaer]]a [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].
+'''Aas-koldkaer''' ehk '''harilik koldkaer''' (''Trisetum flavescens'', ''Avena flavescens'', ''Trisetum pratense'') on [[kõrrelised|kõrreliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[koldkaer]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[üheaastane taim]].
 ==Süstemaatika==
-Aas-koldkaer kuulub [[alamsugukond]]a ''[[Pooideae]]''.
+Aas-koldkaer kuulub [[alamsugukond]]a ''[[Pooideae]]''.
-==Leviala==
-Taim on levinud Euroopas subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Rootsi ja Edela-Eesti.
+Ta erineb enamikust koldkaertest erakoldselt suure arvu [[kromosoom]]ide poolest (36 kromosoomi).
-Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esineb kohati ja harva. Ta on [[apofüüt]].
-==Kasvukoht==
+== Levila ==
-Kasvab viljakatel mittehappelistel muldadel.
+Taim on levinud [[Euroopa]]s subatlantiliselt. Areaali põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-[[Rootsi]] ja Edela-[[Eesti]]. [[Alpid]]es kasvab ta kuni 2400 meetri kõrguseni. Eriti iseloomulik on ta kõrgustel 400–900 meetrit.
-Eestis kasvab kuivadel rohumaadel ja parkides.
+Eestis on ta oma areaali kirdepiiril ning esineb kohati ja harva.
+Aas-koldkaer on [[apofüüt]] ehk teisisõnu kasvab mõõduka kuni tugeva inimmõju all olevates kohtades. Ta kasvab viljakatel mittehappelistel muldadel. Eestis kasvab ta kuivadel rohumaadel ja parkides.
 ==Välimus==
-Aas-koldkaer on [[püsik]].  Ta õitseb juunist augustini.
+Aas-koldrohu kõrgus on 20–80 cm, harva kuni 100 cm.
-Kõrgus on keskmine (30–80 cm).
 Taim on katsumisel väga pehme. Nii [[vars]], [[leht|lehed]] kui ka [[lehetupp|lehetuped]] on kaetud pikkade pehmete karvakestega.
-Vars on [[püstine vars|püstine]].
+Vars on püstine. Varrel on 2–5 [[sõlm (botaanika)|sõlm]]e.
-Lehed on kitsad (0,2...0,5 cm). Lehelaba alumine osa on jämeda otsaga (umbes 0,3 cm), sakiline.
+Lehed on 3,5–12 cm pikad ja kitsad (0,2–0,5 cm). Lehelaba alumine osa on jämeda otsaga (umbes 0,3 cm) ja sakiline.
-Õisik on pikk (5–12 cm) ja tihe. Pähikud on kollakad. Pähikus on kaks õit.
+Ta õitseb Eestis [[juuni]]st [[august]]ini, aga levila lõunaosas [[mai]]st juunini. [[Õisik]] on pikk (5–12 cm) ja tihe. [[Pähik]]ud on kollakad. Pähikus on kaks õit.
-Vili on tera (läbimõõt 0,3 cm).
+Vili on tera. Selle läbimõõt 0,3 cm, pikkus on 1,3–2,5, harva kuni 2,8 mm.
 ==Kasutamine==
 Ta on väärtuslik [[söödakultuur]]. Saagikus on väike.
+Ta sisaldab [[B3-vitamiin]]i.
 ==Välislingid==