Gabro: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
'''Gabro''' on [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[süvakivim]]. |
'''Gabro''' on [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[süvakivim]]. |
||
[[IUGS]]-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk [[Terasuurus|jämedateraline]] [[tardkivim]], mille [[ |
[[IUGS]]-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk [[Terasuurus|jämedateraline]] [[tardkivim]], mille [[kvarts]]isisaldus [[QAPF-diagramm]]il on 0–5% ning P / (A+P) > 0,9 (P – [[plagioklass]], A – [[leelispäevakivi]]) ja [[plagioklassi number]] on suurem kui 50 (An<sub>50</sub>). |
||
Gabro on laialtlevinud [[kivim]] ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega [[erim]]eid. Gabro on makroskoopiliselt tumeda välimusega musti, rohekaid ja halle [[mineraal]]e sisaldav kivim. Gabrot moodustavad [[mineraalitera]]d on enamasti [[paljas silm|palja silmaga]] eristatavad (kivimil on [[faneriitne struktuur]]). |
Gabro on laialtlevinud [[kivim]] ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega [[erim]]eid. Gabro on makroskoopiliselt tumeda välimusega musti, rohekaid ja halle [[mineraal]]e sisaldav kivim. Gabrot moodustavad [[mineraalitera]]d on enamasti [[paljas silm|palja silmaga]] eristatavad (kivimil on [[faneriitne struktuur]]). |
||
Gabro sisaldab [[pürokseen]]e, [[plagioklass]]i, [[amfibool]]e ja [[oliviin]]i. Tavaliselt leidub ka mõni protsent [[raud|raua]] ja [[titaan]]i [[oksiid]]e, näiteks [[magnetiit]]i, [[ilmeniit]]i ja [[ulvöspinell]]i. |
|||
⚫ | |||
Pürokseen on peamiselt [[klinopürokseen]], kuid esineb väikeseid [[ortopürokseen]]i koguseid. Kui ortopürokseeni on oluliselt rohkem kui klinopürokseeni, nimetatakse sellist kivimit [[noriit|noriidiks]]. Esineb ka [[kvarts]]gabrosid, mis on tõenäoliselt tekkinud [[räni]]ga üleküllastunud [[magma]]st. [[Esseksiit]] seevastu on tekkinud räniga küllastumata magmast, mis viib [[feldšpatoid]]se mineraali [[nefeliin]]i tekkeni. |
|||
Gabroga sarnane kivim on [[dioriit]]. |
|||
Gabro on moodustunud [[maakoor]]es tardunud aluselise (suhteliselt ränivaese, kuid [[magneesium]]i- ja rauarikka) koostisega [[intrusiiv]]ides, kui sulamagma maapinna all kristalliliseks massiks jahtub. Suur osa maakoorest on tekkinud gabrona [[ookeani keskahelik]]es. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
== Kasutamine == |
|||
Gabro sisaldab sageli väärtuslikes kogustes [[kroom]]i, [[nikkel|niklit]], [[koobalt]]it, [[kuld]]a, [[hõbe]]dat, [[plaatina]] või [[vasksulfiid]]i. |
|||
Gabro on vastupidav ja näeb üsna kena välja, mistõttu seda kasutatakse välistingimustes, näiteks [[sillutis]]e- ja [[hauakivi]]dena ning [[köök]]ide kujunduses. Gabrot nimetatakse '''mustaks graniidiks'''. |
|||
[[Kategooria:Tardkivimid]] |
[[Kategooria:Tardkivimid]] |
Redaktsioon: 23. november 2009, kell 23:51
Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
IUGS-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk jämedateraline tardkivim, mille kvartsisisaldus QAPF-diagrammil on 0–5% ning P / (A+P) > 0,9 (P – plagioklass, A – leelispäevakivi) ja plagioklassi number on suurem kui 50 (An50).
Gabro on laialtlevinud kivim ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega erimeid. Gabro on makroskoopiliselt tumeda välimusega musti, rohekaid ja halle mineraale sisaldav kivim. Gabrot moodustavad mineraaliterad on enamasti palja silmaga eristatavad (kivimil on faneriitne struktuur).
Gabro sisaldab pürokseene, plagioklassi, amfiboole ja oliviini. Tavaliselt leidub ka mõni protsent raua ja titaani oksiide, näiteks magnetiiti, ilmeniiti ja ulvöspinelli.
Pürokseen on peamiselt klinopürokseen, kuid esineb väikeseid ortopürokseeni koguseid. Kui ortopürokseeni on oluliselt rohkem kui klinopürokseeni, nimetatakse sellist kivimit noriidiks. Esineb ka kvartsgabrosid, mis on tõenäoliselt tekkinud räniga üleküllastunud magmast. Esseksiit seevastu on tekkinud räniga küllastumata magmast, mis viib feldšpatoidse mineraali nefeliini tekkeni.
Gabro on moodustunud maakoores tardunud aluselise (suhteliselt ränivaese, kuid magneesiumi- ja rauarikka) koostisega intrusiivides, kui sulamagma maapinna all kristalliliseks massiks jahtub. Suur osa maakoorest on tekkinud gabrona ookeani keskahelikes.
Gabroga sama koostisega on vulkaaniline kivim basalt ja soonkivim diabaas. Gabrost erinevad nad peamiselt struktuuri poolest. Gabroga sarnane kivim on dioriit.
Gabrole andis Itaalias Toskaanas asuva Gabbro linna järgi nime saksa geoloog Christian Leopold von Buch aastal 1810.
Kasutamine
Gabro sisaldab sageli väärtuslikes kogustes kroomi, niklit, koobaltit, kulda, hõbedat, plaatina või vasksulfiidi.
Gabro on vastupidav ja näeb üsna kena välja, mistõttu seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Gabrot nimetatakse mustaks graniidiks.