Ilmeniit

Allikas: Vikipeedia
Ilmeniit Ilmeni mägedest Miassi lähistel.

Ilmeniit on rauda ja titaani sisaldav mineraal. Titaani avastas Inglismaal Cornwallis William Gregor aastal 1791 just sealset ilmeniiti uurides.

Ilmeniidi idealiseeritud keemiline valem on FeTiO3 Mineraal on nõrgalt magnetiliste omadustega, kas musta või terashalli värvi. Ilmeniit on üks olulisemaid titaanimaake.[1] Mineraal sisaldab sagelika magneesiumit ja mangaani ja võib esineda koos geikieliidi ning pürofaniidiga (eriti kimberliidi koostises). Ilmeniit võib esineda ka koos hematiidiga; kõrgematel temperatuuridel moodustunud purskekivimites võivad need seguneda. Ilmeniidist võib moondel tekkida leukokseen; leukokseeni esinemine on üks tunnus, mille järgi ilmeniiti leida võib. Sarnase välimusega magnetiidist aitab ilmeniiti eristada tema tugevam pleokroism (ilmneb pruunikasroosa alatoon).

Ilmeniidi kristallstruktuur.

Ilmeniidile on omane trigonaalne süngoonia. Struktuurilt sarnaneb see korundiga. Ilmeniidi kõvadus Mohsi skaalal on 5-6.

Ilmeniit esineb paljudes tardkivimites ja moondekivimites. Seda esineb sageli suuremates sillides. Magneesiumi sisaldav ilmeniit on sageli kimberliidi tekke indikaatoriks ja sel juhul esineb see koos vilkude, amfibooli, rutiili ja diopsiidiga. Mangaani sisaldav ilmeniit esineb sageli graniitsetes kivimites; seal võib see sisaldada ka nioobiumit.

Ilmeniit on saanud nime Ilmeni mägede järgi Miassi lähistel, kus seda esmakordselt kirjeldati.

Kaevandamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tellnesi ilmeniidikarjäär Norras.

Ilmeniiti kaevandatekse põhiliselt titaandioksiidi tootmiseks. Aastal 2011 toodeti 47% sellest ainest just ilmeniidist.[2] Töötlemisel kasutatakse kas Knolli meetodit või töötlemist sulfaatidega. Suuremad titaandioksiidi tootjad on Dupont, Cristal Global, Huntsman, Kronos ja Tronox. Suurimad kaevandajad on Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Austraalia.[3]

Suuremad avastatud ilmeniidimaardlad, mida pole veel kasutusele võetud, asuvad Soomes (Karhujupukka maardla Kolari lähistel), Balla-Balla maardla Pilbary lähistel Lääne-Austraalias ja Pooncary mineraalliiva maardla Austraalias

Ilmeniit Kuul[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmeniiti on avastatud ka Kuu kivimiproovides;seal on see kõrge magneesiumisisaldusega. Aastal 2005 alustas NASA Hubble'i teleskoopi kasutades Kuul asuvate ilmeniidimaardlate kaardistamist, kuna selle mineraali olemasolu on tähtis eeldus võimaliku baasi rajamiseks.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Heinz Sibum, Volker Günther, Oskar Roidl, Fathi Habashi, Hans Uwe Wolf, "Titanium, Titanium Alloys, and Titanium Compounds" in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry 2005, Wiley-VCH, Weinheim.
  2. http://www.ceresana.com/de/marktstudien/chemikalien/titandioxid/
  3. http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/titanium/mcs-2012-timin.pdf
  4. http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/4177064.stm