Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l. |
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l. |
||
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. Üks [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]]. Teine raudtee suundub [[Tartu]]sse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus [[reisirong]]idel [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]. |
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. Üks [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (Tallinn-Moskva rongidel [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]). Teine raudtee suundub [[Tartu]]sse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus [[reisirong]]idel [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]. |
||
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkustega 230m, 400m, 470m ja 540m. |
|||
Tapal peatuvad kõik [[Edelaraudtee]] idasuunalised [[reisirong]]id, samuti [[Tallinn-Moskva rong]]. [[2009]]. aasta seisuga peatub Tapal päevas umbes 15 [[reisirongi]] ning pilet [[Balti jaam]]ast Tapale maksab [[Edelaraudtee]] tavarongis 45 [[Eesti kroon|krooni]], -kiirrongi I klassis 80 [[Eesti kroon|krooni]] ning II klassis 60 [[Eesti kroon|krooni]]. Moskva rongis maksab pilet vastavat vagunile 211-727 [[Eesti kroon|krooni]] (seisuga [[2009]]). |
|||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. |
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[depoo]], remonditöökoda, mis on hävinenud ja teine [[ooteplatvorm]]. |
||
==Jaamahoone== |
==Jaamahoone== |
||
Tapa esimene [[jaamahoone]] valmis aastal [[1870]]. See sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus. |
|||
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Kasutusel tänini. |
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Kasutusel tänini. |
||
==Kirjandus== |
|||
*Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003) |
|||
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel 1-1-2 | eelnev=[[Lehtse raudteejaam|Lehtse]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Tapa | järgnev1=[[Kadrina raudteepeatus|Kadrina]] (Narva poole) | järgnev2=[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (Tartu poole)}} |
|||
[[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] |
[[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] |
||
Redaktsioon: 7. november 2009, kell 19:42
Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.
Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Üks Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (Tallinn-Moskva rongidel Rakvere). Teine raudtee suundub Tartusse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus reisirongidel Tamsalu.
Tapal asub neli madalat perrooni pikkustega 230m, 400m, 470m ja 540m.
Tapal peatuvad kõik Edelaraudtee idasuunalised reisirongid, samuti Tallinn-Moskva rong. 2009. aasta seisuga peatub Tapal päevas umbes 15 reisirongi ning pilet Balti jaamast Tapale maksab Edelaraudtee tavarongis 45 krooni, -kiirrongi I klassis 80 krooni ning II klassis 60 krooni. Moskva rongis maksab pilet vastavat vagunile 211-727 krooni (seisuga 2009).
Ajalugu
Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo, remonditöökoda, mis on hävinenud ja teine ooteplatvorm.
Jaamahoone
Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
Tapa uue jaamahoone ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud. Kasutusel tänini.
Kirjandus
- Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)