Heinrich Stahl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+välislink |
|||
15. rida: | 15. rida: | ||
* "Vana kirjakeel ühendab" (artiklikogumik). Toimetaja [[Valve-Liivi Kingisepp]]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2003]], 270 lk. |
* "Vana kirjakeel ühendab" (artiklikogumik). Toimetaja [[Valve-Liivi Kingisepp]]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2003]], 270 lk. |
||
==Välislingid== |
|||
*[http://www.ostdeutsche-biographie.de/stahhe07.htm Ostdeutsche biographie: Stahl, Heinrich] (saksa keeles) |
|||
{{DEFAULTSORT:Stahl, Heinrich}} |
|||
[[Kategooria:Baltisakslased]] |
|||
[[Kategooria:Eesti keel]] |
[[Kategooria:Eesti keel]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1657 |
[[Kategooria:Surnud 1657]] |
||
[[de:Heinrich Stahl]] |
[[de:Heinrich Stahl (Kirchenliterat)]] |
Redaktsioon: 3. september 2009, kell 19:18
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja, esimene Narva ja Ingerimaa superintendent. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
Kirjandus
- Paul Ariste, "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" – Emakeele Seltsi Aastaraamat IX, Tallinn 1963, lk. 85–118
- Eesti kirjanduse ajalugu, I köide, ER 1965, lk. 127–130 ja 136 (ülevaate autor Erna Siirak)
- Huno Rätsep, "Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 709–715
- Liivi Aarma, "Heinrich Stahl – esimene suurem eesti kirjamees" – Horisont 1990, nr 10, lk 22–25
- Piret Lotman, "Veel kord Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud katekismusest" – Keel ja Kirjandus 1995, nr. 8, lk. 541–547
- Leino Pahtma, "Heinrich Stahli "Käsi- ja koduraamatust"" – "Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse", Tartu 1998, nr. 3 (10), lk. 57–90
- Kristiina Ross, "Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks" – kogumikus "Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära". Toimetanud Maie Kalda ja Õnne Kepp. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999 lk. 9–30 (Georg Mülleri ja Heinrich Stahli keelekasutusest)
- Uku Masing, "Eesti vanema kirjakeele lood". Ilmamaa, Tartu 1999
- Leino Pahtma, "Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse" – "Kultuuriloolised ekskursid", Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2000, lk. 5–19
- Toomas Paul, "Stahlist Salumäeni" – Usuteaduslik Ajakiri 2001, nr 2, lk 61–78
- Külli Habicht, "Pilguheit peaaegu nelja sajandi tagusele sõnatuletusele: Heinrich Stahli omapärased tuletised" – Keel ja Kirjandus 2002, nr. 4, lk. 246–261
- "Vana kirjakeel ühendab" (artiklikogumik). Toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, 270 lk.
Välislingid
- Ostdeutsche biographie: Stahl, Heinrich (saksa keeles)