Bolševikud: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: ku:Bolşewîk |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Sotsiaaldemokraadid hindasid 1905-1907 aastatel alanud revolutsioonilist liikumist, kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis oli suunatud tsaari isevalitsuse nõrgestamisele, mitte aga klassivõitlusest lähtuvat proletariaadi diktatuuri kehtestamisele. Bolševike arvatates pidi antud revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid B-d ja M-d eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes, bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpi organisatsioon, mis võimaldaks saavutada peale taktikaliste eesmärkide ka strateegilisi eesmärke-proletariaaadi maailmarevolutsioon jne. |
Sotsiaaldemokraadid hindasid 1905-1907 aastatel alanud revolutsioonilist liikumist, kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis oli suunatud tsaari isevalitsuse nõrgestamisele, mitte aga klassivõitlusest lähtuvat proletariaadi diktatuuri kehtestamisele. Bolševike arvatates pidi antud revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid B-d ja M-d eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes, bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpi organisatsioon, mis võimaldaks saavutada peale taktikaliste eesmärkide ka strateegilisi eesmärke-proletariaaadi maailmarevolutsioon jne. |
||
Menševike juht oli |
Menševike juht oli [[Georgi Plehhanov]] |
||
Bolševikud pidasid erinevalt menševikest revolutsiooonilise liikumise peajõuks töölisklassi, proletariaadi diktatuuri võimu aluseks ja sotsialismi ehitamise põhitingimuseks lugesid nad töölisklassi ja talurahva liitu. |
Bolševikud pidasid erinevalt menševikest revolutsiooonilise liikumise peajõuks töölisklassi, proletariaadi diktatuuri võimu aluseks ja sotsialismi ehitamise põhitingimuseks lugesid nad töölisklassi ja talurahva liitu. |
||
Redaktsioon: 18. oktoober 2008, kell 21:32
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Artiklid teemal |
| Marksism |
|---|
 |
|
Sotsioloogia ja antropoloogia
|
Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". Vähemusse jäänud vastaseid hakati nimetama menševikeks ehk vähemlasteks. Sotsiaaldemokraadid hindasid 1905-1907 aastatel alanud revolutsioonilist liikumist, kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis oli suunatud tsaari isevalitsuse nõrgestamisele, mitte aga klassivõitlusest lähtuvat proletariaadi diktatuuri kehtestamisele. Bolševike arvatates pidi antud revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid B-d ja M-d eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes, bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpi organisatsioon, mis võimaldaks saavutada peale taktikaliste eesmärkide ka strateegilisi eesmärke-proletariaaadi maailmarevolutsioon jne.
Menševike juht oli Georgi Plehhanov
Bolševikud pidasid erinevalt menševikest revolutsiooonilise liikumise peajõuks töölisklassi, proletariaadi diktatuuri võimu aluseks ja sotsialismi ehitamise põhitingimuseks lugesid nad töölisklassi ja talurahva liitu.
Enamlaste võitlus vähemalaste vastu lõppes VSDTP VI Kongressil 1912 sellega, et vähemlased heideti parteist välja.