Peamised avalikud logid
Ilme
See on Vikipeedia kõigi olemasolevate logide ühendkuva. Valiku kitsendamiseks vali logitüüp, sisesta kasutajanimi (tõstutundlik) või huvipakkuva lehekülje pealkiri (samuti tõstutundlik).
- 1. mai 2024, kell 15:24 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Eesti purjespordi ajalugu (Uus lehekülg: ''''Eesti purjespordi ajalugu''' sai alguse 19. sajandil. Kui sajandi esimesel poolel harrastati purjetamist valdavalt meelelahutuslikul eesmärgil, siis sajandi teisel poolel hakati tegelema võistluspurjetamisega ja korraldama Eesti rannikuvetes purjeregatte. 19. sajandi lõpus asutati ka esimesed purjesporti korraldavaid ja võistlusi organiseerivaid jahtklubid Eestis, Eestimaal Eestimaa Merejahtklubi (1888) ja Liivimaa Eesti osas Kuressaare Jahtklubi (1891)...')
- 9. märts 2024, kell 18:00 Külvikord arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Ringsu sadam ümbersuunamise Ruhnu sadam asemele (sadamaregistri järgi)
- 9. märts 2024, kell 18:00 Külvikord arutelu kaastöö kustutas ülekirjutamise teel ümbersuunamise Ruhnu sadam (Kustutatud, et tõsta asemele lehekülg "Ringsu sadam")
- 4. märts 2024, kell 19:01 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Ruhnu ajalugu (Uus lehekülg: ''''Ruhnu ajalugu''' algab saare kerkimisega merest pärast Balti jääpaisjärv lõppu. Ajutine inimasustus tekkis Ruhnus kiviajal ja püsiv viikingiajal. Edasistel sajanditel on saar eri aegadel olnud mitmete riikide (Kuramaa piiskopkond, Kuramaa hertsogiriik, Rootsi, Venemaa keisririik ja lõpuks Eesti Vabariik) koosseisus. Saart asustasid teadaolevalt vähemalt alates 14. sajandist järjepidevalt rootslased, kes evakueeriti Rootsi 1943.–1944. aastal. Teise maailma...')
- 1. märts 2024, kell 19:17 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Ruhnu ühendamine Eestiga (Uus lehekülg: ''''Ruhnu ühendamine Eestiga''' toimus aastatel 1919–1923 Eesti ja Läti vaheliste piirivaidluste tulemusena. Mõlemad riigid pretendeerisid iseseisvumise järel Ruhnu saarele, mis asus Läti maismaale märksa lähemal kui Eestile. Eesti valitsus kuulutas esmakordselt ja ühepoolselt Ruhnu saare Eestile kuuluvaks 17. jaanuaril 1919 ja kinnitas selle otsuse Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korraga 4. juunil 1919. Otsustavaks Ruhnu saatuse üle otsustamisel...')
- 15. detsember 2023, kell 19:05 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Tihe kirjeldus (Uus lehekülg: ''''Tihe kirjeldus''' on inimkäitumise kirjeldamise ja tõlgendamise metoodika humanitaar- ja sotsiaalteaduste kvalitatiivses uurimistöös. Tiheda kirjelduse kasutamisel pööratakse erilist tähelepanu kirjeldatava käitumise kontekstile, seejuures esmajoones tegude võimalikele eesmärkidele ja tahtlikkusele. Tihedast kirjeldusest rääkis esimesena Briti filosoof Gilbert Ryle ja laiemalt tuntuks tegi...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 14. detsember 2023, kell 19:05 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Suuline ajalugu (Uus lehekülg: 'pisi|Suulise ajaloo intervjuu salvestamine '''Suuline ajalugu''' on peamiselt ajalooteaduse, aga ka teiste humanitaar- ja sotsiaalteaduse harude uurimistraditsioon, mis seisneb suulise teabe kogumises, analüüsimises ja tõlgendamises minevikus toimunud sündmuste kohta. Suulist ajalugu võidakse andmekogumis- ja analüüsimetoodikana kasutada lis...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 10. detsember 2023, kell 19:00 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Prosopograafia (Uus lehekülg: ''''Prosopograafia''' on ajalooteaduse uurimismeetod, mis seisneb teatud tunnuste alusel piiritletud inimrühma biograafiliste andmete analüüsis. Prosopograafiale on iseloomulik, et selle abil uuritakse üksikisikutest moodustunud rühmi, mitte institutsioone ega üksikisikuid kõigi oma individuaalsete eripäradega. Prosopograafia hakkas analüütiliseks uurimismeetodiks kujunema 19. sajandil ja laiemalt levima 1920. ja 1930. aastatel. Teine maailmasõda|Teise...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 6. detsember 2023, kell 19:16 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Kvantitatiivne ajalugu (Uus lehekülg: ''''Kvantitatiivseks ajalooks''' nimetatakse kvantitatiivsete uurimismeetodite rakendamist ajalooteaduses. Arvulisi näitajaid ja arvutuslikke meetodeid saab kasutada mitmesuguste uurimisprobleemidega tegelemisel ja tuginedes eri tüüpi allikatele. Rakendatavad võtted võivad seejuures varieeruda lihtsast matemaatikast kuni keeruliste statistiliste mudeliteni. Kvantitatiivset lähenem...')
- 4. august 2023, kell 16:50 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Tutti V (Uus lehekülg: 'pisi|Tutti V 1927. aastal '''Tutti V''' (hilisem nimi '''MayBe II''') oli Tallinna ettevõtjale Emil Fahlele kuulunud 6-meetrine purjejaht, mille meeskond koosseisus Nikolai Vekšin (kapten), vennad Andreas ja Georg Faehlmann, Eberhard Vogdt ning William von Wirén võitis 1928. aasta Amsterdami suveolümpiamängudel pronksmedali. Tutti V oli viies ja ühtlasi viimane...')
- 15. detsember 2022, kell 17:44 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Personaalprintsiip (Uus lehekülg: ''''Personaalprintsiip''' on lähtudes Karl Renneri ühiskonnakorralduslikest ideedest põhimõte, mille järgi riigisisest ühiskonda ei struktureerita väiksemateks üksusteks (omavalitsusteks) mitte territoriaalse loogika alusel, vaid vastavalt üksikisikute vabatahtlikule jagunemisele kultuuriliste ja keeleliste tunnuste alusel moodustatud kogukondadesse. Tänapäeval kasutatakse Renneri ideedest lähtuva personaalprintsiibi mõistet eelkõige keeleliste õiguste ko...')
- 15. detsember 2022, kell 11:38 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Primordialism (Uus lehekülg: ''''Primordialism''' on idee, mille järgi indiviidide etnilise identiteedi määrab põlvnemine, sest ühte rahvusrühma kuuluvate inimeste vahel on põlvkondadeülesed "primordiaalsed" sidemed. Sellist vaadet vastandatakse konstruktivismile, mille järgi etniline identiteet kujuneb keele- ja kultuurikeskkonnas ning võib olla dünaamiline, ent samastatakse essentsialismiga, mille järgi etniline identiteet on olemuslik ja muutumatu. Primordi...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 11. detsember 2022, kell 22:41 Külvikord arutelu kaastöö alustas lehekülge Mitte-territoriaalne autonoomia (Uus lehekülg: 'pisi|Austria sotsiaaldemokraati Karl Rennerit peetakse tänapäevase mitte-territoriaalse autonoomia esimeseks ja olulisimaks teoreetikuks '''Mitte-territoriaalne autonoomia''' on kollektiivse autonoomia vorm, millele on iseloomulik, et autonoomsed pole mitte konkreetsete piiridega territooriumil elavad elanikkonnarühmad, vaid keeleliste, kultuuriliste, religioossete või muude tunnuste alusel piiritletavad kogukonnad...') Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus
- 11. detsember 2022, kell 21:32 Konto Külvikord arutelu kaastöö loodi automaatselt