Elmar Lani

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Elmar Lani, (29. august 1903 Saare vald, Vassevere küla – 11. aprill 1989 Tartu) oli eesti advokaat, ühiskonna- ja kultuuritegelane.

Ta sündis 29. augustil 1903 Saare vallas Vassevere külas. Õppis Vassevere külakoolis, Torma kihelkonnakoolis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja, Tartu Linna Õhtugümnaasiumis. Ta võttis vabatahtlikuna osa Vabadussõjast Tartu Kooliõpilaste pataljoni koosseisus. 1924. aasta detsembris oli üks esimesi kaitseliitlasi ja Kaitseliidu Vabadusristivendade malevkonna asutajaliige.[1]

Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1939. aastal, diplomitöö teemaks "Õigustamata rikastumine".[2] Eesti Üliõpilaste Seltsi liige aastast 1932, laekahoidja aastal 1934, vanamees aastal 1935.[3] Töötanud Saare vallavalitsuses, Eesti Panga Tartu osakonnas, 2. suurtükiväe diviisis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, 1945. aastal EELK Konsistooriumis. Advokaadi ja juriskonsuldi tööd alustas 1939.

Oli Akadeemilise Kooperatiivi ja Tartu Pauluse koguduse nõukogu liige, Hugo Treffneri Gümnaasiumi noortekotkaste pere vanem, Vanemuise Seltsi, Eesti Põllumeeste Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi liige.[1] Tartu Meeslaulu Seltsi ehk Tartu Meestelaulu Selts liige ja funktsionäär aastast 1927, seltsi esimees 1941−1944, Miina Härma mälestuse jäädvustamise komitee esimees.[4]

Oli nende 87 hulgas, kes esitasid oma kandidatuuri 1940. aasta Riigikogu valimistel väljaspool Töötava Rahva Liitu ning kuulutati valimiskomisjoni poolt kõlbmatuiks.[5][6] 1941. aasta juulist oli tegev Omakaitses, võttis osa 1941. aasta Tartu ülestõusust.[7]

Osales rahvuslikus vastupanuliikumises 1942. aastast alates – nn Tervishoiu Muuseumi Grupist lähtunud põhiliselt EÜSi liikmetest koosnevas grupis, kuhu kuulusid Herman Sumberg, Karl Aun, Arno Raag, Aleksander Koskel, aga ka Karl Talpak jt patrioodid. Organisatsiooni eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Sellesse perioodi jäid Elmar Lani isikliku panusena Saksa okupatsioonivõimude reegleid eirates korraldatud, rahvuslikku meelsust väljendanud üritused, nagu Enn Võrgu helitööde kontsert 1942 ja Tartu Meeslaulu Seltsi 25. aastapäeva kontsert 1943, Miina Härma matuse korraldamine ja mälestussamba avamine.[8][9][10][11] 1944. aasta septembris jäi ta oma organisatsioonist maha Eestisse − võimalik, et seoses Eesti Rahvuskomitee ülesannetega.[7][8][12] Viimase lendlehe koostas Eesti Iseseisvuse Võitlusliidu nime all 1945. aasta varasuvel, arreteeriti NKVD poolt Rootsi põgenemise katsel 1945. aasta augustis.[7] 1946 mõisteti süüdi kuulumises profašistlikku natsionalistlikku organisatsiooni. Viibis Komi ANSV Inta vangilaagris 1946−1954, edasi asumisel Novosibirski oblastis kuni 1956.[13]

Tagasi Eestisse tuli 1956. aasta suvel. Töötas raamatupidajana, juriskonsuldina ning lühikest aega õppejõuna Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (kaubandusõiguse alal).[14]

Suri 11. aprillil 1989 Tartus. Maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene abikaasa Sinaida Lani (sünd. Reimann) oli kuni 1940. aastani EÜSi majaema kohustes. Lapsed Ilmar Lani ja Helju Lani (hiljem Leht). Teine abikaasa Elfriede Lani (sünd. Vaher) oli proviisor, korp! Filiae Patriae liige, pikaaegne Tartu Maarjamõisa Haigla apteegi juhataja.

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kogumik "Juhan Simm sõnas ja pildis", Tallinn 1975 – Koorilaulja meenutusi (lk 35–40)
  • ENSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi ajakiri Kodumurre, nr. 12, Tallinn 1975 – Mälestuskilde J. V. Veskist (lk 50–52)
  • Tartu Meeslaulu Seltsi ajakiri Sinine Vares aastakäigud 1937 ja 1938 – toimetuse liige

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 <Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum_1413:27>
  2. <Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum_1413:36>
  3. <Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum_1413:55, Artur Grönberg Eesti Üliõpilaste seltsi ajalugu II, Montreal 1985>
  4. <Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum_1413:57,ERA.14.3.970,Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum_1413:66,ERA.2966.6.445>
  5. <Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum_1413:64>
  6. <Juulivalimised 1940 kui rahvusliku vastupanuvõitluse algus / Enn Sarv Kannatuste aastad 1940-1991. 1. vihik. Tallinn, 2008. ISBN 9789949180981, lk 45–82>
  7. 7,0 7,1 7,2 <ERAF.130SM.1.5393>
  8. 8,0 8,1 <Arno Raag Saatuslikus kolmnurgas [Tallinn] : Eesti Päevaleht : Akadeemia, 2010 >
  9. <Kaljo Villako Ajarännak, 2.osa; Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001 >
  10. <Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum_1413:66>
  11. <Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum1413:57>
  12. <Arno Raag Ühe vastupanuliikumise grupi tegevusest -kogumikus "Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas", IV, lk 102–117>
  13. <ERAF.8SM.1.5279>
  14. <Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum_1413:50>