Hoffman Island
Hoffman Island, varasem Upper Quarantine, on väike 4,5-hektari suurune kunstlikult tekitatud saar New Yorgi alamlahes, mis asub Stateni saare ranna South Beachi lähistel Põhja-Atlandi ookeanis. Sellest väiksem samuti tehislik Swinburne'i saar asub omakorda veel lõuna pool. Tehissaar rajati 1873. aastal Orchard Shoalsi leetseljakule, kuhu kanti linnast üle jäänud pinnast ja prügimaterjali. Saar nimetati seejärel endise New Yorgi linnapea (1866–1868) ja New Yorgi kuberneri (1869–1871) John Thompson Hoffmani järgi.
Karantiinjaam[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasutati Hoffmani ja Swinburne'i saari osana karantiinjaamast. Esimesele saarele majutati sisserändajad, kes Ellise saare kontrollpunktis ilmutasid nakkushaiguste sümptomeid. Teisele saarele majutati juba arenenud nakkushaigustega sisserändajad. Saartele koondati ka ebasoositud, mõnikord tagasisaatmist ootav, kontingent. Saarte, kus suri palju inimesi, elutingimused olid veelgi nurjatumad kui “Pisarate Saarel”.
Edwardo Wilde[muuda | muuda lähteteksti]
Eduard Vilde (Ellise saarel registreeritud kui Edwardo Wilde) on oma 1911. aasta Atlandi ületamist käsitavas reisikirjas kirjeldanud kuidas üks ema koos kolme lapsega saadeti ühele nendest saartest, kust ta tuli tagasi nõdrameelsusele lähedase hingeoluga ning ainult ühe lapsega. Emad olevat saartel oma lapsi näinud vaid juhul, kui nad varahommikust hilisõhtuni saarte haigemajade heaks üldkasulikku tööd tegid. Surnud lapsi näidati emadele erandkorras tihti külmutatutena või lahtilõigatutena. Saarel asus ka krematoorium.
Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1938. aastast, kogu terve teise maailmasõja ajal, kasutas United States Merchant Marine Hoffmani ja Swinburne'i saari harjutuspaikadena. Selle aja jooksul ehitatud Quonset-tüüpi hütid Hoffmani saarel enam ei ilmne, kuigi nende jäänused on Swinburne'i saarel märgatavad. Teise maailmasõja ajal kasutati saari ka allveelaevade vastaste võrkude kinnituspunktidena. Nii kaitsti New Yorgi lahtesid ja nendega seotud laevandus- ja mereväeoperatsioone võimalike Atlandi ookeanist sisenevate vaenlase allveelaevade eest.
Pärast teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast teist maailmasõda esitati mitu ettepanekut Hoffmani ja Swinburne'i saarte kasutamise kohta. 1950. aastatel toetas linnaplaneerija Robert Moses ja poliitiline konsultant Bernard Baruch saarte muutmist linnaparkideks, kuid see plaan ei realiseerinud. 1961. aastal tehti kõik Hoffmani saare olemasolevad ehitised maatasa. New Yorgi 1980. aastate plaanidele asustada linna kodutud Stateni saare elamurajoonidesse vastasid osad elanikud ideega rajada uute kodutute varjupaigad tehissaartele. Ideed siiski ellu ei viidud.
Praegune kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
Hoffmani ja Swinburne'i tehissaari, mis on osa Gateway National Recreation Area üksusest Stateni saarel, haldab praegu Rahvusparkide teenistus. Seda tehakse selleks, et kaitsta saartel pesitsevaid linde, kelle hulka kuuluvad: hõbehaigur, lumihaigur, ööhaigur, läikiibis, ameerikakormoran ja merikajakas. Saartel viibimine on inimestele keelatud. Alates 2001. aastast on täheldatud randalhüljeste talvitumist saartel ja nende läheduses.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]