National Register of Historic Places

Tüüpiline registrisse kantud objekti tähis

National Register of Historic Places (NRHP; Ajalooliste Paikade Riiklik Register) on Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse ametlik nimistu piirkondadest, aladest, hoonetest, rajatistest ja objektidest, mida peetakse säilitamisväärseteks. Riik võib teha registris loetletud varale ka maksusoodustusi.

Nimistusse kantud objekte haldab Ameerika Ühendriikide Siseministeeriumi haldusse kuuluv Rahvusparkide Teenistus. Osa objekte kantakse nimekirja kohe pärast seda, kui neid hakkab haldama Rahvuslik Pargiteenistus. Nende hulka kuuluvad riiklikud ajaloomälestised (National Historic Landmark), riigi ajaloos tähtsat rolli mänginud paigad ja pargid (National Historic Site), riiklikud sõjanduspargid ja lahinguväljad (National Military Park), riiklikud memoriaalid (National Memorial) ning mõned riikliku tähtsusega mälestised (National Monument).

Riiklik register asutati 1966. aastal vastu võetud USA ajaloolise paikade säilitamise seadusega (NHPA) ja sätestati sinna objektide lisamise kord. Esimese rajatisena kanti nimistusse 13. novembril 1966 Rhode Islandi osariigis Pawtucketis asuv Old Slateri veski.

Riiklikus registris on rohkem kui 1,5 miljonit objekti, millest 95 000 on loetletud ükshaaval ja ülejäänud on ajaloolistesse piirkondesse jääv hoonestus. Igal aastal lisandub registrisse umbes 30 000 objekti. Kõige enam on ükshaaval loetud objekte New Yorgi osariigis (6105).

Marokos Tangeris asuv hoone, kus 140 aastat tegutses USA konsulaat, on ainuke välisriigis asuv registrisse kantud objekt (va objektid Mikroneesias, Marshalli Saartel ja Belaul, sest enne iseseisvumist kuulusid need piirkonnad USA alla).

Registrisse kuuluvad objektid jagunevad üldiselt viieks: ehitised, struktuurid, objektid, paigad ja piirkonnad. Ehitise hulka kuuluvad näiteks eluhooned, küünid, hotellid, kirikud jne, mis on ehitatud peamiselt katusealuseks inimtegevusele. Struktuure on kasutatud mingil eesmärgil; struktuurideks on näiteks õhusõidukid, viljaelevaatorid, lehtlad ja sillad. Objektid on tavaliselt kunstipärased teosed looduses või väiksema ulatusega rajatised võrreldes ehitiste ja struktuuridega, näiteks mälestusmärgid, skulptuurid ja purskkaevud. Paikades on toimunud mõni oluline sündmus, mis võib olla eelajalooline või ajalooline asupaik looduses või esindab tegevuspaika või ehitist, mis võib olla ka varemeis või lammutatud. Nende hulka kuuluvad näiteks laevavrakid, lahinguväljad, laagripaigad, loodusobjektid ja kaljuvarjendid.

Registrisse kandmisel on neli tingimust, millest peab täidetud olema vähemalt üks:

Tingimus A: "Sündmus", objektil on oluline osa Ameerika Ühendriikide ajaloos.
Tingimus B: "Isik", objekt peab olema seotud olulise inimesega Ameerika Ühendriikide ajaloost.
Tingimus C: "Arhitektuur", objektil on eriline arhitektuuriline eripära.
Tingimus D: "Potentsiaalne teave", objekt annab olulist teavet eelajaloost või ajaloost.

Kui mõni registrisse kantud rajatis hävineb, arvatakse see registrist välja, näiteks Jobbers Canyoni ajalooline piirkond Omaha kesklinnas Nebraska osariigis, mis lammutati 1987. aastal, et rajada selle asemele äärelinna stiilis linnak. Jobbers Canyon on seni kõige suurem rajatis, mis on kuulunud lammutamise ajal registrisse. 1999. aasta seisuga oli registrist eemaldatud 982 rajatist.